Ratas: meie kaitsevõime on tegelik ja kaitsetahe kõrge ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas pärgade asetamisel kõnet pidamas.
Peaminister Jüri Ratas pärgade asetamisel kõnet pidamas. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Jüri Ratase sõnul on võidupüha pidupäev, kuid Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse tuleb esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks.

"Vabadussõda oli noore Eesti riigi tuleproov. Selle läbimisel kaotatud elude ja talutud raskuste tänutundega meenutamiseks oleme kogunenud täna ka siia," ütles Ratas pärgade asetamisel Tartu Vabadussõja mälestussambale.

Ratase sõnul möödub täna 100 aastat päevast, mil Eesti väed võitsid otsustavas Võnnu lahingus Landeswehri väekoondist, ning just sellest lahingust kujunes võidupüha üldrahvalik tähistamine. Võidupüha tähistamise kombe algatajaks peetakse tema sõnul Tartust pärit Vabadussõja kangelast kindral Ernst Põdderit, kes andis käsu heisata linnades ja maakohtades lipud ning korraldada kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid.

"Tänane paraad näitab hästi, kui lai on meie inimesi hoidev turvavõrk. Paraadil näeme kõrvuti seismas vabatahtlikke kaitseliitlasi ja elukutselisi kaitseväelasi, siseturvalisust hoidvaid politsei- ja piirivalveametnikke, päästjaid, vanglateenistujaid ja abipolitseinikke, nii kaasmaalasi kui ka arvukaid liitlasi ning partnereid," rääkis peaminister.

Tema sõnul tuleb Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks.

"Meil on kindlasti veel palju teha, aga meie kaitsevõime on tegelik ja tõsiseltvõetav. Meie kaitsetahe, eestimaalaste valmisolek oma kodumaad ning kodukohta hoida ja kaitsta, on väga kõrge," kinnitas Ratas.

Peaminister Ratas pärga asetamas. Autor/allikas: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Peaminister Jüri Ratase kõne võidupüha pärgade asetamisel:

"Lugupeetud kaitseminister Luik, hea kaitseväe juhataja kindralmajor Herem ja Kaitseliidu ülem kindralmajor Kiili! Head eestimaalased! Austatud sõbrad ja külalised!

Täna möödub 100 aastat päevast, mil Eesti väed võitsid otsustavas Võnnu lahingus Landeswehri väekoondist. Kuigi sõjategevus 1919. aastal veel jätkus ja Tartu rahulepinguni jäi seitse kuud, kujunes just Võnnu lahingust võidupüha üldrahvalik tähistamine.

Vabadussõda oli noore Eesti riigi tuleproov. Selle läbimisel kaotatud elude ja talutud raskuste tänutundega meenutamiseks oleme täna ka siia kogunenud. Samas on oluline meeles pidada, et rasked ajad võivad inimesi liita. Nii juhtus ka 100 aastat tagasi, kui sõjategevus koondas eesti rahva. Või nagu on öeldud, kasvas noor riik Landeswehri järel lõplikult inimeste südame külge. Oma riigi loomisega kaasnenud ebakindlus oli Võnnu lahinguks kasvanud enesekindluseks ja siiraks usuks, et meie riik jääb püsima.

Võidupüha tähistamise kombe algatajaks peetakse Tartust pärit Vabadussõja kangelast kindral Ernst Põdderit, täpsemalt tema käsku heisata linnades ja maakohtades lipud ning korraldada kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid. Tänane paraad näitab hästi, kui lai on meie inimesi hoidev turvavõrk. Paraadil näeme kõrvuti seismas vabatahtlikke kaitseliitlasi ja elukutselisi kaitseväelasi, siseturvalisust hoidvaid politsei- ja piirivalveametnikke, päästjaid, vanglateenistujaid ja abipolitseinikke, nii kaasmaalasi kui ka arvukaid liitlaseid ning partnereid.

Võidupüha on pidupäev, aga meie kaitsetahe, meie usk oma oskustesse ja liitlastesse tuleb esile just igapäevases raskes töös meie riigikaitse arendamiseks ning turvalisuse hoidmiseks. Oleme terves Euroopas tõepoolest ainulaadsed, kui mõelda, et Eesti-suguses väikeriigis osaleb iga-aastasel kaitseväe suurõppusel 9000 inimest. Vahel isegi 18 000 inimest, nagu õppusel Siil läinud aastal. Iga nädal ootab Kaitseliit väljaõppele tuhatkonda liiget. Mitmete tuhandete politseinike, piirivalvurite ja päästjate toeks töötab igapäevaselt sadu vabatahtlikke. Meil on kindlasti veel palju teha, aga meie kaitsevõime on tegelik ja tõsiseltvõetav. Meie kaitsetahe, eestimaalaste valmisolek oma kodumaad ning kodukoha hoida ja kaitsta, on väga kõrge.

Selle toeks on meil liitlased, nii need, kes nagu britid, prantslased, ameeriklased ja teised on igapäevaselt Eestis, samuti need rahvused, keda siin harvemini kohtab, aga kellega koos oleme ühtsed ja seeläbi tugevamad nii Euroopa Liidus kui üle Atlandi ulatuvas NATOs. 2018. aasta jooksul viibis Eestis peaaegu 10 000 liitlasriikide kaitseväelast. Samaaegselt on rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel sadakond eestlast, et aidata liitlaste kõrval rahutus maailmas stabiilsust ja rahu hoida. Eestil on maailmas selge roll ja sellega kaasnev vastutus, peame seda teadvustama ning oma kohustustest kinni pidama.

Meil on võidupüha ajal komme saata kõikidesse maakondadesse jaanitulede süütamiseks võidupüha tuli. Ka täna viiakse tuli 17 erinevasse Eestimaa paika, et võidupüha, meie meelekindluse ja vapruse pidulikust tähistamisest saaks osa kogu Eestimaa.

Aga see pole ainus tuli, mis neil päevil mööda Eestimaad ringi liigub. Juubelilaulu- ja tantsupeo tuli liigub maakonnast maakonda. Sellega tehakse kummardus laulupidude hälli, Tartu ees ja viiakse igasse Eestimaa nurka sõnum laulu- ning tantsupidude igikestvast väärtusest, eesti keele ja meele hoidmisest.

Hoolitsegem kõik selle eest, et meie kodumaa, meie keel ja meel oleks hoitud ning kaitstud. Soovin head võidupüha ja head jaanipäeva kõigile! Jõudu Eestile!"

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: