Laatade-festivalide lahutamatuks osaks on seal müüdav toit, mida käigult süüa või koju kaasa osta. Pruuniks praetud vorstikesed, hiidpannitäis sooja riisirooga, tänavatoiduauto luugist ulatatavad hamburgerid, lahtised koogid-pirukad ja rasvast läikivad suitsusingid-vorstid on tavaline vaatepilt laada päikeselõõsas.

Kui turvaline on aga valmistoitu keset tänavat osta, ilma hirmuta lõpetada toidumürgitusega?

Just selles tahabki veterinaar- ja toiduamet (VTA) tänavu selgusele jõuda, sest prioriteediks on seatud laadal müüdava valmistoidu senisest tõhusam kontroll.

Kui tavaliselt teeb VTA avalikel üritustel või maantee ääres müüdavale valmistoidule pistelist kontrolli, siis tänavu lisanduvad sellele ka reidid ehk suurema järelevalveametkonnaga laatade-festivalide puistamine, et tuvastada toiduohutusreeglite vastu rikkujad. Tänavu teeb VTA kokku 650 kontrollkäiku ehk iga järelevalveametniku kohta kümme. See on möödunud aastaga võrreldes enam kui kahekordne kasv, arvestades, et mullu tegi iga ametnik neli kontrollkäiku.

Teisisõnu, siiani olid kontrollkäigud laadatoidu kvaliteedi seiramiseks üsna napid. Kas tänavune plaan on piisav, hindab amet aasta lõpus.

Nüüd aga said VTA järelevalveametnikud põhjaliku juhendmaterjali koos protseduuri kirjeldusega, mida nad oma tööd tehes järgima peavad. Alates aprillist, mil esimesed väliüritused toimusid, ongi nad seda juba rakendada saanud.

"Nad peavad jälgima, et kauba müüja säilitaks toitu õigetel tingimustel, et see pärineks usaldusväärsest ettevõttest ja kindlasti peab järgima hügieeni, toidualast teavet jne," loetleb VTA peaspetsialist Kadi Kuusk.

Kuusk ütleb, et esmane mulje on hea. Lausa üllatav on, et viimase kahe aasta jooksul pole kaebustega kehva enesetunde või puudulike müügitingimuste kohta pöördutud VTA-sse mitte kordagi.

Siiski ei saa öelda, et asjad ka päris korras oleksid.

"Mured on olnud enim lahtiste suitsuvorstide ja -sinkidega. Käitlejad peavad kinni pidama tootja kehtestatud säilitamistemperatuuridest," ütleb Kuusk.

Nimelt näevad nõuded ette, et suitsutatud tooteid tuleb hoida külmikutemperatuuril ehk vahemikus 2-6 kraadi. See tähendab, et ilma külmutusseadmeteta neid avalikul üritusel müüa ei tohikski. Sageli aga kiiskavad vorstid-singid lauspäikeses.

Kuusk ütleb, et juhul, kui tootja on lasknud oma kaubale teha laboritingimustes kestvuskatsed, mis näitavad, et teatud aja säilivad need ka +25 kraadi juures, on lubatud neid ilma külmutusseadmeteta hoida, kuid vaikimisi eeldab see kraam ikkagi külmkappi.

Paraku esineb ka kroonilisi ja tahtlikke nõuete rikkujaid ja nendega suurt midagi teha ei anna. Laadakorraldajalt seadus vastutust ei nõua, mis tähendab, et ta ei peagi kontrollima, kas müüjal on paberid korras või mitte.

Rikkumise tuvastamisel peab müüja olukorra kohe lahendama, nii et kui tal külmutusseadmeid võtta ei ole, tuleb laadalt lahkuda. Paraku on VTA ametnikud näinud ka neid, kes laadalt laadale samu vigu kordavad ehk ei ole ka esimesest ega teisestki ettekirjutusest või sunniraha määramisest tingimata õppust võtnud.

Selleks, et oma kaupa tänaval või festivalil müüa, peab kaupleja esitama VTA-le majandustegevusteate. VTA annab oma kooskõlastuse alati, ka korduvatele patustajatele.

"Meil pole olnud juhtumit, et me ei ole kooskõlastanud teadet. Kui me ei kooskõlasta, siis jääks ta meie jälgimisest välja," ütleb Kuusk. See tähendab, et nad ei saaks sellist tegijat ka sanktsioneerida. Registrisse kandmise korral on ülevaade vähemalt olemas.

Teine mure puudatab kohapeal tehtavat sooja toitu. Ministri määrus ei luba sellist toitu müüa üle kahe tunni. Seega tuleks hiidpannitäis kartuleid-vorste või riisirooga, aga ka pajatäis suppi pärast kahe tunni möödumist hävitada või viia koju isiklikuks tarbeks. Müüa sellist toitu enam ei tohi. Ent kontrollida, mis kell toit valmis, ametnikud ei saa - jälge pole ja kohustust toidu valmimise aega kusagile fikseerida, pole.

"Kõiki punkte ei ole võimalik kontrollida. Müüja võib ütleda ükskõik, mida. Kui ta toitu kohapeal valmistab, ei saa me selle valmimisaega kontrollida, vaid peame käitlejat uskuma. Eks ametnik peab siis toidu välimuse järgi ise hindama," ütleb Kuusk.

Ta ütleb, et müüjad jagunevad laias laastus kaheks: ühed, kes täidavad tingimusi väga hoolikalt ja küsivad neilt nõu ning teised, kes on pelgalt raha peal väljas ega hooli hügieenireeglitest.

Kui aga keegi laadalt ostetud vorstist või hamburgerist toidumürgituse saab, tuleks lisaks arstile ka VTA poole pöörduda, et jääks jälg maha ja müüjat saaks kontrollida.

VTA plaanib ka korduvrikkujate häbiposti koostamist, ent peab alles isekeskis nõu, kuidas seda kõige parem teha oleks ning kuidas avastatud rikkumistest avalikkust teavitada.

Samal teemal pikemalt ka tänases Vikerraadio saates "Uudis+".