Kohtu hinnangul on Aarnio süüdi viies raskes narkokuriteos, tõendite võltsimises raskendavatel asjaoludel, kohtus tunnistajaks oleva inimese ähvardamises ning mitmetes ametiseisundit puudutavates kuritegudes. Kokku mõisteti Aarnio süüdi 16 kuriteos, vahendas Yle.

Kohus leidis, et Aarnio kasutas oma ametiseisundit loomaks võimalusi sooritada narkokuritegusid ja neid varjata ning ei hoolinud sellest, milliseid tagajärgi tema tegevus teistele inimestele kaasa toob.

Kohtuotsuse kohaselt on Aarnio kuriteod rasked, toonud kaasa suurt kahju ning on kõrge politseiametniku puhul erakordselt jultunud. Seega jättis teise astme kohus esialgse määratud karistuse ehk 10-aastase vabadusekaotuse kärpimata.

Koos Aarnioga oli raskete narkokuritegude eest kohtu all ka kunagine allilmaliider Keijo Vilhunen. Kohus karistas Vilhuneni 10-aastase vabadusekaotusega ning märkis, et kaks rasket narkokuritegu sooritasid Aarnio ja Vilhunen koos.

Kahe Aarnio kaasosaliseks olnud naise puhul vähendas teise astme kohus esimeses astmes mõistetud karistust

Aarnio, Vilhunen ja üks naistest võeti kohtu korraldusel koheselt vahi alla.

Aarnio juhtumit on teises kohtuastmes menetletud kaks aastat. Kogu 2013. aastal alanud kohtuprotsessi vältel on Aarnio olnud eeluurimisvanglas kokku kolm ja pool aastat. Teise astme kohtu otsust ootas ta siiski vabaduses.

Helsingi narkopolitseid juhtinud kõrge politseiametniku Jari Aarnio juhtum on Soome politsei ajaloo üks skandaalsemaid ning pälvinud ajakirjanduses suurt tähelepanu. Yle ja Helsingin Sanomat on teinud Aarnio skandaali arengutest ka pikema ülevaate.

Samas leidis kohus, et Aarnio suhe Saara-nimelise prostituudiga ei olnud iseenesest ametikuritegu, kuigi kõrge politseiametniku visiite prostituudi juurde olid turvamas politseinikud. Saaral on Aarnio protsessis oluline roll seetõttu, et tema ütluste tõttu hakkas siseministeerium Helsingi narkopolitsei juhi tegemisi tähelepanelikumalt jälgima.

Aarnioga oli seotud ka ajalooline kohtuprotsess, kus süüdistatavate seas oli korraga viis endist või praegust politseijuhti. Mitmeid kuid kestnud kohtuprotsessi sisuks oli see, kas aastatel 2008-2013 peeti Helsingi politseis allikaid puudutavat registrit nõuetekohaselt. Helsingi esimese astme kohus politseijuhte süüdi ei tunnistanud.