2024. aastal viis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet läbi väikesemahulise uuringu, saamaks aru, kas ja millistel põhjustel Tallinna vanalinna hooned vajuvad. Kuna põhjalike järeldusteni ei jõutud, tuleb veel põhjuste selgitamisega edasi tegeleda.

"Me oleme identifitseerinud üle kahekümne hoone, kus on esinenud tähelepanekuid sellest, et need hooned on ühel või teisel põhjusel kahjustatud ja arvestades vanalinna hoonete arvu, siis see on päris suur hulk ja neid võib olla tegelikult veel rohkem. Ja järeldused on need, et need nõuavadki suhteliselt suuri rekonstrueerimistöid, nii et majaomanikele on see kindlasti märkimisväärne kulu," ütles ameti arendamise ja planeerimise teenistuse juht Toomas Haidak.

Põhjusi, miks vanalinna hooned vajuvad, on mitu. Üheks võimalikuks kahjude tekitajaks peetakse Toompealt all-linna valguvat allikavett.

"Toompeal on olnud allikad ja vesi valgub sealt alla mere poole. Looduslikult on Pika ja Laia tänava vahel selline kausi moodi ilming. See vesi nüüd valgub sinna ja kui ta sealt edasi ei pääse, siis ta tekitab olulisi ehituslikke probleeme nendele ehitistele. Et sellised praod, varingulaadsed ohud, need on tänapäeva reaalsus," rääkis Vanalinna Seltsi liige Toomas Oosalu.

Vete voolamine ei ole aga sugugi juhuslik, vaid on tingitud vanadest veejuhtimiseks ehitatud süsteemidest, mis ei pruugi enam töökorras olla.

"Ajalooliselt on nii, et need Toompea veed on kanaliseeritud šahtidesse ja torudesse, aga see murekoht on praegu see, et me ei tea, mis seisus need šahtid on ja kas need ka töötavad. Kas need on nende paljude ehituste käigus kahjustatud või mitte," lisas ta.

Lisaks allikaveele mõjutavad vanalinna hooneid ja tänavaid ka võimalikud veevõrgu rikked ja sademed.

"Kui see rike või see sadevesi satub tänava alla, siis ta uhub ära neid tänavaaluseid kihte, mis siis ühtlasi võivad viia ka strukturaalsete probleemideni hoonete puhul. Et tänavate vajumisi me ju ka tänaval näeme," sõnas vanalinna arengu koordinaator Kaire Tooming.

Hoonete vajumine tõstatab ka hoolduse küsimuse.

"Päris paljude vajumiste taga on majade nii-öelda remondivõlg või siis vähene majade hooldus," märkis Tooming.

Kuna suured vajumised nõuavad mahukaid restaureerimistöid, on see väga pikk ja aeganõudev protsess.

Haidaku sõnul võib tööde ajamahukus peituda veel muuski.

"Protsess on võib-olla pikk selle tõttu, et sellel teemal ei ole otseselt selget vastutajat. Et üldiselt hoone seisukord on hoone omaniku vastutada, aga kui need mõjud tulenevad millestki, mida see hoone omanik ei saa ise kontrollida, siis ei ole ka selle hoone omanikul tegelikult kellegi poole otseselt pöörduda, kes siis saaks tegeleda kogu selle temaatikaga laiemalt," rääkis Haidak.

Lähikuudel on keskkonna- ja kommunaalametil plaanis veel üks innovatsiooniprojekt, mille käigus tehakse analüüs, et näha, kas ajaliselt on muutusi võimalik täheldada ka satelliidipiltidelt.