Gruusiale võib Venemaa lennukeeld minna maksma 300 miljonit dollarit
Venemaa Gruusiale kehtestatud kommertslennukeeld võib Gruusiale maksma minna kuni 300 miljonit dollarit, hoiatavad majanduseksperdid. Esmaspäevast on keelatud kõik reisijate või kauba veoks mõeldud otselennud Venemaa ja Gruusia sihtkohtade vahel. Venemaa põhjendab keeldu väitega, et Gruusia on muutunud Vene turistide jaoks liiga ohtlikuks.
Venemaa president Vladimir Putin otsustas lennukeelu kehtestada juuni lõpus, kui Gruusiat külastanud riigiduuma saadikuid ulatuslike meeleavaldustega vastu võeti. Ehkki riigiduumasaadikud Gruusias välja vilistati, ei ole suhtumine tavalisse Vene turisti sugugi vaenulik ega halvustav, mistõttu kavatsevad need turistid edaspidigi üht- või teistviisi ikka Gruusiasse jõuda.
"Muidugi pole otselendudele kehtestatud keelus midagi head. Mulle meeldib Gruusia väga ja koos oma perekonnaga kavatsen ma siia tulla teiste riikide kaudu, või siis maad mööda," ütles Venemaalt pärit turist Maria Bondareva Tbilisis.
Ka pühapäeva õhtul Moskvas viimasele lennukeelueelsele lennule läinud turistid ei saa aru, kust otsast keelust tegelikku tulu peaks tõusma.
"Igaüks lendab edaspidigi, aga kasutades teiste lennufirmade teenuseid. Kui lennukeeluga tahetakse kaitsta Vene turiste, siis olgu pealegi, aga igaüks saab ikka Gruusiasse lennata, mis sest, et ümberistumistega. Ma arvan, et siin on
midagi muud mängus," ütles viimasele keelueelsele Gruusia lennule pääsenud reisija Ksenia Sokol.
Gruusia turismifirmade töötajad on aga üsna sünges meeleolus, sest turismiturul toimuva põhjal tundub, et teiste riikide kaudu Gruusiasse saabuvaid turiste pole sugugi palju.
"See on Vene turu jaoks töötanud segmendi täielik kokkukukkumine. Terve hooaeg, kõik septembrist oktoobrini kavandatud reisid on täielikult tühistatud. Umbes 80 protsenti venekeelset teenust pakkunud firmadest jäid tööst ilma," loetles turismibüroo Sweet Georgia giid Rusudan Džaparidze.
Peale turismimajanduse lööb lennukeeld ka veini-, värskete puuviljade ja muudegi toiduainete ekspordi pihta, seal on keelu mõju aga juba oluliselt väiksem.
Toimetaja: Merilin Pärli