Reeglimuudatused viivad kampaaniaponnistuse valimispäevale lähemale ({{commentsTotal}})

Valimiskabiinid
Valimiskabiinid Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Justiitsministeeriumis koostatud eelnõu lubaks valimisagitatsiooni igas vormis, igal ajal ja igal pool, välja arvatud valimisjaoskonnas. Piirangute kaotamine muudaks aktiivse kampaaniaperioodi lühemaks ja täidaks kaubanduskeskused valimispäevaks poliitikutega.

2023. aasta 5. märtsil triigib Kodanik särgi, viigib püksid ja sätib end, pass taskus, riigikogu valima. Esimeses bussipeatuses näeb ta punast ning teises kollast plakatit. Sinine ja roheline ripuvad kümnemeetristena kortermaja seinal. Kodanik meenutab, et eelmine kord ilmusid plakatid välja juba mitu kuud enne valimisi. Kui välireklaami ajapiirang kaotati, kartis ta, et nüüd on linn kirju detsembrist märtsini, aga päris nii ei läinud.

Erakond Isamaa peasekretär Priit Sibul usub, et uued reeglid muudavad aktiivse kampaaniaperioodi lühemaks.

"Kellegi huvi ei ole teha kulusid mingil muul ajal. Kui praegu algas kõik välireklaamiga enne valimisnimekirjade esitamist, siis nüüd ma arvan, et aktiivne kampaania algab sisuliselt siis, kui nimekirjad on esitatud ehk 40 päeva enne valimisi," rääkis Sibul ERR-ile.

See tähendab, et võrreldes tänasega ei kuluks välireklaamile ka oluliselt rohkem raha. Reformierakonna peasekretär Erki Keldo selgitas, et kampaania peab ka edaspidi olema terviklik.

"Kui panna rohkem raha välireklaami, siis tõenäoliselt tähendab see seda, et kuskilt kampaaniavormist tuleb raha vähemaks võtta. Kui välireklaamiga jõuab inimesteni tänaval, siis tänaval jõuab samamoodi ka otsekampaaniaga. Aga inimesteni on vaja jõuda nii internetis kui läbi televiisori, läbi raadio ja läbi kohtumiste."

Just internet on see, mis eristab meid aastatest enne välireklaami ajapiiranguid. Ehk valimised on saanud täiesti uue ja üha kasvava kuluartikli, mis kindlustab, et omaaegsed plakatikulud tagasi ei tule.

Need mõtted kuklas, jalutab Kodanik oma kohust täitma. Tee peal võib ta väisata mitme kohaliku muusiku kontserti, sest vähemalt kolm erakonda korraldab inimestele avaliku valimispeo. Asjakohaste õhupallidega kaunistatud lavalt lubatakse lööklaulude vahele pensionitõusu või veel kindlamat piiri. "Niisuguseid pidusid üheksateistkümnendal aastal ei olnud," mõtleb Kodanik ja pistab noorparteilaselt saadud lutsuka mõnuledes põske.

Kaubamajad täituvad poliitikutega

Tänavu kandideerimiskogemuse saanud suhtekorraldaja Janek Mäggi usub, et kui agitatsiooni lubatakse ka valimispäeval, ei jäta erakonnad seda võimalust kasutamata. Kasvõi selle pärast, et hiljem, pärast ebaõnnestunud tulemust öelda, et enda poolt tegid nad ikkagi kõik. Samas kulutuste fookus jääb Mäggi hinnangul pisut varasemasse aega.

"Ma arvan, et järjest rohkem inimesi valib elektrooniliselt. Kui me mõtleme, et iga valimistsükliga sureb Eestis 60 000 valijat ja tuleb 60 000 valijat juurde, siis pigem keskendub teravik e-hääletusele, sest sealt on kõige rohkem võita."

Sestap ei üllatu Kodanik sugugi, kui ta kaubanduskeskusesse astudes uue pastaka saab. Värske seadus lubab agitatsiooni ka valimisruumi juhtivates ruumides. Selle pärast seisavad tuttavad poliitikud eskalaatori kõrval alates eelhääletuse algusest. Sotsiaaldemokraatide 2019. aasta kampaaniajuht Kaarel Oja usub, et kaubanduskeskuste põrandapinna pärast tekib erakondadel tubli konkurents.

"Kui me täna lähme kaubanduskeskusesse, siis kõige otsesemalt tullakse meile ligi kas pensionifondide või telekommunikatsiooni ettevõtete poolt. Ma arvan, et tee sinna valimiskasti juurde saab olema selline, kus tuleb samamoodi läbida enam-vähem kõigi erakondade boksid," ennustas Oja.

Aga valimisjaoskond ise on püha, seal kampaaniat teha ei tohi. Ennast keskuse kolmandale korrusele murdnud Kodanik jääb seisma ja mõtleb, mida teha sületäie õhupallide, voldikute, aknakaabitsate ja pastakatega. Kas need tohib üle läve kaasa võtta või peab varanduse ukse kõrvale hunnikusse jätma?

Kimbatuse teeb naljakaks see, et reegleid ju niisuguste keeruküsimuste pärast muudetigi. Ehk kui kõik kampaaniavormid on igal ajal ja igal pool lubatud, ei pea erakonnad, kodanikud ning politsei taolise peamurdmisega tegelema. Veidi rahunenud, pistab Kodanik pisemad asjad taskusse, jätab õhupallid ukse taha ja astub kindlal sammul jaoskonda.

Viimase hetke kampaania üha väärtuslikum

Valimisruumis on kõik vanamoodi. Kabiinis on Kodanik üksi ja seal tuleb otsustada, mis suunas Eesti järgmised neli aastat sammub. Kodust lahkudes oli tal üks mõte, aga mitte veel päris kindel, kontserdilava juures oli tal teine mõte ja jälle leidus hea juures mitu viga. Ja kaubanduskeskuses läks hoopis kõik sassi. Kas see viisaka naeratusega noormees või hoopis proua, kes kommi andis?

Erakonna Isamaa peasekretär Priit Sibul ütles, et kindlasti on viimase hetke kampaanial oma mõju, aga seda ei tasu üle tähtsustada. Jaoskonna ees näppu pistetud pastakas peab ikkagi mingisse konteksti mahtuma. Erki Keldo sõnul tehti Euroopa Parlamendi valimiste aegu uuring, mis ütles, et viimastele päevadele võib valimisotsuse jätta 15-20 protsenti inimestest.

"Võib-olla on see, et kui neil on kaks eelistust või kolm, siis viimastel päevadel võivad nad selle lõpliku otsuse teha. Need on ikkagi teatud hulk inimesi, kellega tuleb suhelda kuni lõpuni," nentis Keldo.

Kaarel Oja sõnul tuleb niisuguseid inimesi üha juurde. "Üldiselt see trend on selline, et valijad teevad oma otsuse aina hiljem, mis tähendab, et valimiskampaanial on kindlasti mõju. Kindlasti on erakondadel väga palju põhjust neid leevenevaid tingimusi tõsiselt kaaluda ja hakata neid ära kasutama."

Kuidas või mille järgi Kodanik tegelikult hääletab, selgub muidugi alles 2023. aasta 5. märtsil.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: