Keskerakond tegi ettepaneku valimisringkondade võrdsemaks muutmiseks ({{commentsTotal}})

Foto: Tarmo Maiberg/ERR

Keskerakonna volikogu võttis laupäeval vastu avalduse, milles kutsus muutma valimisringkondi selliselt, et nende suurus ja mandaatide arv oleks senisest võrdsem.

"Valimisringkondade muutmine on vajadus, millest on räägitud pikalt. Paraku on poliitiline tahe, suutmatus kokku leppida ning kartus ühe või teise erakonna soodustamise ees lükanud probleemide lahendamise alatasa kaugemale. Järgmised riigikogu valimised on aastal 2023. On õige aeg alustada vajalikku diskussiooni juba praegu, et tänane riigikogu koosseis saaks panna aastate jooksul edasi lükatud teemale punkti," öeldakse volikogu avalduses.

Keskerakonna ettepaneku kohaselt oleks järgmistel riigikogu valimistel jätkuvalt 12 valimisringkonda, kuid Tallinnas moodustataks senise kolme asemel neli ringkonda, Hiiu-, Saare- ja Läänemaa valimisringkonnaga liidetaks Raplamaa, mis praegu kuulub ühte ringkonda Harjumaaga ning lisaks ühendataks senised Ida- ja Lääne-Virumaa valimisringkond. Keskerakonna nägemuse kohaselt võiksid Tallinna valimisringkonnad olla Haabersti ja Põhja-Tallinn; Kristiine, Pirita ja Kesklinn; Mustamäe ja Nõmme ning Lasnamäe.

"Selline muudatus ei annaks eelist ühelegi poliitilisele jõule ning valimissüsteem ei muutuks liialt. Küll aga oleksid valimisringkonnad proportsionaalsemad, annaksid võrdsema võimaluse kandidaatidele ja tugevama hääle eri piirkondade valijatele Eesti Vabariigi parlamendis. Keskerakonna volikogu teeb ettepaneku poliitilistele jõududele leida valimisringkondade muutmiseks üksmeel ning teha otsused enne eelseisvaid riigikogu valimisi," öeldakse avalduses.

Tänavu märtsis peetud riigikogu valimistel olid valimisringkonnad ja nende kaudu jagatud mandaadid järgmised:

valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) – 10 mandaati;
valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita) – 13 mandaati;
valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 15 mandaati;
valimisringkond nr 5 ( Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 7 mandaati;
valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;
valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 7 mandaati.

"Keskerakonna volikogu hinnangul on praegu, mil arutatakse poliitilist välireklaami ning aktiivse valimisagitatsiooni keelu tühistamise üle, õige hetk muuta ka valimisringkondi, et iga eestimaalase hääl oleks riigikogus senisest võrdsemalt esindatud. Kui 1995. aastal oli ringkondade suurused vahemikus 8-11 mandaati, siis täna on see vahemik 5-15. Suurima ja väikseima ringkonna vahe on seega kolmekordne. Olukorrale on tähelepanu osutanud ka õiguskantsler, kelle hinnangul tuleb kaaluda valimisringkondade võrdsustamist," öeldakse Keskerakonna laupäevases avalduses.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi sel nädalal riigikogule ettepaneku kaaluda valimisringkondade muutmist nende suuruse võrdsustamiseks valijate hulgast lähtudes.

Seoses rahvastiku ümberpaiknemisega suurematesse keskustesse ning eriti Tallinna ja Harjumaale, on valimisringkondade rahvaarv viimase 20 aastaga muutunud ja see muutus kajastub ka valimisringkondades jagatavate mandaatide arvus. Kui 2003. aasta riigikogu valimistel oli väikseima ja suurima ringkonna mandaatide arvu vahe kaks korda, siis 2019. aasta valimisteks kasvas see kolmele korrale.

Valimisringkondades jaotatavate mandaatide hulga ebavõrdsus iseenesest ei ole vastuolus põhiseadusega, küll aga saab Madise hinnangul rääkida ebavõrdsest olukorrast seoses riigikogu valimistel isikumandaadi saamise viisiga.

"Kui suurimas valimisringkonnas (Harju- ja Raplamaal) piisas 2019. aastal isikumandaadiks 6,6 protsendist valimas käinute häältest, siis väikseimas ringkonnas Lääne-Virumaal tuleb isikumandaadi saamiseks koguda 20 protsenti häältest. See iseenesest ei kinnita, et Lääne-Virumaa edukas kandidaat peaks olema kolm korda edukam ja võimekam kui Harju-Raplamaa kandidaat, ent vaieldamatult mõjutab see erakondlikke otsuseid valimisnimekirjade koostamisel, kandidaatide reastamisel ringkonnanimekirjades ja üleriiklikus nimekirjas," märkis Madise.

Lisaks soovitab Madise alates alates 2023. aasta riigikogu valimistest panna valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: