"Ringvaade" testis toidurassismi olemasolu Eesti ja Saksa toodetes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt ei esine Euroopa Liidu riikides toidurassismi nagu mõni Ida-Euroopa riik varem väitis. ETV saade "Ringvaade suvel" otsustas Eestis ja Saksamaal müüdavate toodete näitel seda ise kontrollida.

Ida-Euroopa riigid tõstatasid 2017. aastal Euroopa Komisjonis nn toidurassismi küsimuse, mille puhul üks ja sama toode on Ida-Euroopa riikides teise koostisega kui Lääne-Euroopa riikides. Euroopa Komisjoni analüüs kinnitas, et toidurassismi ei esine. Samas tunnistati raportis, et uuriti vaid toodete pakendit ja koostist, kuid täpsemate tulemuste saamiseks tuleks analüüsida ka toitude maitset.

"Ringvaate" saatejuht Hannes Hermaküla ja toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadur Rain Kuldjärv testisid saates, kuidas erinevad Eestis ja Saksamaal müüdavate toodete maitse ja pakend.

Testitud beebitoidu puhul tunnistasid nii Hermaküla kui ka Kuldjärv, et tegemist on täpselt samasuguse pakendi ja ka samasuguse maitsega tootega.

Küll aga tõdesid nad erinevusi nii Hellmansi majoneesi pakendis kui ka maitses - Saksamaal müüdavat majoneesi pidasid mõlemad tugevama maitsega kui Eestis müüdavat majoneesi.

Kuldjärv selgitas, miks erinevates riikides müüdavate samade toodete maitse võib erineda. Tema sõnul teevad suurettevõtted tootearenduseks palju uuringuid ning püüavad igaa turu tarbijale pakkuda just neile eelistatuimat maitset.

"Turgudel ei tehta nii, et Ida-Euroopasse saadetakse halvemat ja vähem kvaliteetset toodet, vaid pigem nad uurivad, milliseid maitseid seal paremini vastu võetakse," selgitas teadur.

Fanta puhul oli lisaks pakendi erinevusele sellel kirjas ka koostisosade mõningane erinevus. Kuldjärv selgitas, et alates aprillist on Eestis müüdavad Fantas 30 protsenti vähem suhkrut ehk Saksamaal müüdavas Fantas on suhkrut rohkem.

Kuldjärv märkis ka, et toodete maitseerinevusi võib põhjustada tooraine erinevus - suurtootjad kasutavad igal turul pigem kohalikku toorainet. Kartulikrõpsude puhul näiteks kasutatakse erinevaid kartulisorte. Samuti võib piimatoodetel olla tooraineerinevus.

Testi järel kinnitas Kuldjärv, et toidurassismi ei ole olemas. "See oligi Euroopa Komisjoni uuringu suur järeldus. Lihtsalt kõige tähtsam on see, et tahetakse pakkuda kohalikule turule, kohalikule maitsele kõige omasemat," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: