Ida-Euroopa riigid tõstatasid 2017. aastal Euroopa Komisjonis nn toidurassismi küsimuse, mille puhul üks ja sama toode on Ida-Euroopa riikides teise koostisega kui Lääne-Euroopa riikides. Euroopa Komisjon asus toidu kvaliteedi kõikumist liikmesriikides uurima.

Euroopa Komisjoni teaduse ja teadmiste teenistus ehk ühisuuringute keskus võttis 1380 proovi 128 erinevalt tootelt 19 Euroopa Liidu liikmesriigis.

Komisjoni uuring näitab, et üheksa protsenti samas pakendis müüdavatest toodetest oli erineva sisuga. Lisaks oli 22 protsenti selliseid tooteid, kus erineva sisuga toodetel ei olnud päris sama pakend, vaid lihtsalt väga sarnane.

Komisjon lisas, et erinev koostis ei tähendanud enamasti kehvemat kvaliteeti.

23 protsenti toodetest said kontrollijatelt kinnituse, et nii pakend kui ka sisu on kõikjal samasugune. 27 protsendil toodetest oli erinevates EL-i riikides pakendil ära märgitud toote erinev koostis.

Komisjon rõhutab kokkuvõttes, et toote koostise erinevuste puhul ei olnud võimalik joont tõmmata geograafiliste piirkondade järgi ehk et just Ida-Euroopas oleks olnud toodete koostis ja kvaliteet kehvem kui kui Lääne-Euroopas.

"Osad eurooplased tunnevad, et kaubamärgiga toidutooted, mida nad ostavad, on erinevad, isegi halvemad võrreldes samade toodetega mujal. Komisjon kutsus meie teadlasi üles objektiivselt hindama nende erinevuste ulatust ühisturul. Tulemused on kahetised: kuigi mul on hea meel, et nad ei leidnud tõendeid Ida-Lääne lõhest toodete koostises, on murettekitav see, et nad tuvastasid kuni kolmandikus testitud toodetes erineva koostise vaatamata sellele, et need on samasuguselt või sarnaselt kaubamärgistatud," kommenteeris Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

Euroopa Komisjoni tarbijaõiguste ja võrdse kohtlemise volinik Vera Jourova ütles, et Euroopa ühisturul ei saa olla topeltstandardeid. "Uute seadustega, mis karistavad erinevat kvaliteeti ja tugevdavad tarbiakaitseameteid, on meil olemas tööriistad, et selline praktika lõpetada," lisas ta.

Edasiste meetmetena otsustati eraldada 4,5 miljonit eurot probleemi lahendamiseks ja 1,3 miljonit eurot eraldatakse tarbijakaitseorganisatsioonidele, et nad suudaksid ise tooteid rohkem kontrollida ja ebavõrdse kohtlemise vajadusel avastada. Selleks puhuks on kavas välja kuulutada hange.

Komisjon tunnistab samas, et tegelikult ei ole see uuring piisav, sest Euroopa Liidus on väga palju ja väga erinevaid toidutooteid.