"Kui me oleksime olnud huvitatud tuumarelva väljatöötamisest, siis oleksime võinud seda juba kaua aega tagasi teha," sõnas ta.

Zarif kinnitas taas, et uks läbirääkimisteks USA-ga on laialt avatud kohe, kui USA tühistab sanktsioonid.

"Kohe kui sanktsioonid tühistatakse, on uks läbirääkimisteks avatud," sõnas ta.

"USA oli see, kes lahkus läbirääkimiste lauast. Kuid oleme nende naasmise üle alati rõõmsad," sõnas Iraani välisminister.

Zarif rõhutas, et Iraan ei soovi täita USA nõudmist vaadata 2015. aastal maailma juhtriikidega sõlmitud tuumalepe uuesti üle.

"Kui hakata tegema järeleandmisi ebaseaduslikele nõudmistele, ei tule sellele kunagi lõppu," ütles ta.

"Ma arvan, et igasugustel läbirääkimistel tuleb otsida võitu. Vastasel juhul jääte te kaotajaks."

Netanyahu süüdistab Euroopa maid Iraani tuumaleppe kaitsmises

Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu süüdistas Euroopa riike Iraani tuumaleppe kaitsmises, öeldes esmaspäeval oma Twitteri kontole postitatud videos, et Euroopas on neid, kes ärkavad alles siis, kui Iraani tuumarelvad Euroopa pinnale kukuvad.

Netanyahu kommenteeris asja samal päeval, kui Euroopa välisministrid arutasid kriisikohtumisel Iraani tuumaleppe saatust.

Pinged Iraani ümber on süvenenud. Ühendriigid taandusid tuumaleppest juba möödunud aastal, kehtestades Teheranile täiendavaid sanktsioone ja tugevdades oma sõjalist kohalolekut Lähis-Idas. 

Iraan on pärast seda teatanud, et ei kavatse enam järgida kõiki 2015. aasta leppes sätestatud tingimusi. Juuli algul näiteks ületas Iraan leppes uraani rikastamisele seatud 3,67-protsendist piirmäära.  

Euroopa riigid on siiski üritanud lepingust kinni pidada. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini on tõdenud, et Iraani nüüd astutud sammud on võimalik veel tagasi pöörata.

Iisraeli peaminister on vastustanud oma põlisvaenlase Iraaniga sõlmitud tuumalepet algusest peale. Ta õhutas ka oma liitlast USA-d leppest lahkuma. Möödunud nädalal ähvardas Netanyahu, et Iisraeli hävitajad küünivad kõikjale Lähis-Idas, ka Iraani. 

Iraan teatas juuni keskpaigas, et tulistas alla oma õhuruumi rikkunud Ühendriikide drooni. USA sõnul lendas lennumasin rahvusvahelises õhuruumis. 

Trump ütles seejärel, et Ühendriigid olid valmis selle peale andma Iraani pihta sõjalist lööki, kuid ta olevat tühistanud selle viimasel hetkel. Trump on ähvardanud Iraani-vastaseid sanktsioone veelgi karmistada.

Välisminister: Iraan võib USA-ga oma raketiprogrammi arutada

Iraani välisministri Mohammad Javad Zarifi sõnul on tema riik valmis pidama USA-ga läbirääkimisi oma ballistiliste rakettide programmi üle, kui Ühendriigid lõpetavad relvamüügi liitlastele Pärsia lahe ääres.

Iraan on pikalt väitnud, et selle raketiprogramm, mida haldab revolutsioonikaart, on ainult kaitseotstarbeline. 2015. aasta Iraani tuumalepe seda ei hõlmanud.

Ameerika relvastus "tuleb meie regiooni, paneb selle plahvatama. Seega, kui nad tahavad pidada kõnelusi meie rakettide üle, peavad nad esmalt lõpetama kõigi nende relvade müügi, vahendas NBC News teisipäeval Zarifi sõnu.

Iraan kritiseerib sageli USA-d relvamüügi eest Lähis-idas.

Kuigi Zarifi esialgne tingimus kõneluste alustamiseks on nõudlik, märgib ainuüksi läbirääkimiste võimaluse mainimine kursimuutust riigi poliitikas. Raketiprogrammi kontrollib revolutsioonikaart, mis allub otse Iraani kõrgeimale juhile ajatolla Ali Khameneile.

Zarif tõi enne kohtumisi ÜRO-s NBC Newsile antud usutluses välja, et Araabia Ühendemiraadid kulutasid mullu suures osas USA-s valmistatud relvadele, 22 miljardit dollarit ning Saudi Araabia 67 miljardit. Iraan ostis tema sõnul relvastust ainult 16 miljardi dollari eest.

USA-Iraani suhted on pingelised olnud alates läinud aastast, kui USA president Donald Trump lahkus Iraani 2015. aasta tuumaleppest ja taaskehtestas sanktsioonid.

Trump tõi tuumaleppest lahkumise üheks põhjuseks selle, et see ei käsitlenud Iraani raketiprogrammi. USA kardab, et Iraan võib kasutada oma raketitehnoloogiat ja kosmoseprogrammi, et ehitada tuumavõimekusega mandritevahelisi ballistilisi rakette, kuid Teheran eitab seda ja on väidetavalt oma rakettide laskeulatuse piiranud 2000 kilomeetrile.

Iraan on alustanud uraani tootmist ja rikastamist leppes lubatust kõrgemale tasemele, et survestada Euroopa Liitu aitama sel sanktsioonidest kõrvale hiilida ja jätkata toornafta eksportimist.

Ühendriigid on samal ajal saatnud Iraani lähistele tuhandeid sõdureid, tuumarelvavõimekusega B-52 pommitajaid ja hävitajaid. Hormuze väinal on salapärastel asjaoludel rünnatud naftatankereid ning Iraan tulistas alla USA luuredrooni, mis on tekitanud hirmu sõja puhkemise ees.

Trump on oma ametiajal öelnud, et relvastuse müük Lähis-idale on USA majanduse jaoks oluline, mistõttu pole selge, kuidas ta võib reageerida nõudmisele seda vähendada.

Khamenei: Iraan jätkab tuumaleppega võetud kohustustest taganemist

Iraani kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei ütles teisipäeval, et tema riik jätkab kindlasti endale tuumaleppega võetud kohustustest taganemist. 

"Teie ei täitnud ühtegi endale võetud kohustust, miks tahate te meilt meie kohustuste täitmist?" küsis Khamenei ja kritiseeris 2015. aastal sõlmitud tuumaleppe kolme Euroopa osapoolt Suurbritanniat, Saksamaad ja Prantsusmaad. 

"Me alustasime äsja endale võetud kohustustest taganemist ja see protsess jätkub kindlasti," lausus ajatolla Teheranis peetud kõnes, mis kanti osaliselt televisioonis üle. 

Iraani kõrgeim juht lubas anda vastulöögi Suurbritanniale Iraani naftatankeri arestimise eest Süüriale kehtestatud sanktsioonide rikkumise tõttu ja süüdistas Londonit piraatluses.

"Jumala tahtel ei jäta islamivabariik ja selle pühendunud väed sellele kurjusele vastust andmata," lausus Khamenei.