Usaldushääletuse võitnud Kreeka valitsus teatas maksukärbetest ({{commentsTotal}})

Kreeka peaminister Kyrikos Mitsotakis parlamendis.
Kreeka peaminister Kyrikos Mitsotakis parlamendis. Autor/allikas: Zuma Press/Scanpix

Kreeka peaministri Kyrikos Mitsotakise uus paremtsentristlik valitsus võitis esmaspäeval parlamendis usaldushääletuse ja teatas maksukärbete paketist.

Kreeka peaministri Kyriakos Mitsotakise uus paremtsentristlik valitsus võitis esmaspäeval parlamendis usaldushääletuse ja teatas maksukärbete paketist. 

Mitsotakise Uus Demokraatia alistas 7. juuli parlamendivalimistel senise vasakpoolse peaministri Alaxis Tsiprase erakonna Syriza platvormiga, mille keskmes oli lubadus teha lõpp kokkuhoiupoliitikale ja lõdvendada riigi rahakotiraudu. 

Uus Demokraatia võitis 300-kohalises parlamendis 158 saadikukohaga absoluutse enamuse ja esmaspäeval toetasid peaministri programmi parlamendis kõik tema erakonna rahvasaadikud. 

"Me peame saatma sõnumi optimismist, et midagi hakkab selles riigis viimaks muutuma," ütles Mitsotakis esmaspäeva hilisõhtul enne parlamendihääletust. 

Valitsusjuhi sõnul on peamine Kreeka ees seisev väljakutse luua rohkem rikkust ja jaotada seda õiglasel viisil. 

Valimiskampaanias oli Mitsotakis lubanud langetada vihatud omandimaksu 2020. aastaks 30 protsendi võrra. Esmaspäeval ütles ta parlamendile, et esimene osa sellest, 22-protsendine maksulangetus, pannakse hääletusele eelseisval nädalal ja see jõustub augustis. 

Ettevõtte tulumaksu langetatakse alates septembrist 28 protsendilt 24-le, sõnas peaminister ja teatas ka umbes 1500 politseiniku värbamisest julgeoleku tugevdamiseks linnakeskustes. Haiglad palkavad juurde 2000 töötajat, peamiselt õdesid, lisas ta. 

Suure võlakoormaga Kreeka on saanud alates 2010. aastast kolm rahvusvahelist abipaketti ja kuigi Ateena väljus viimases abiprogrammist mullu augustis, jälgib Euroopa Liit tähelepanelikult Kreeka riigieelarve defitsiidi numbreid ja uue valitsuse lubadusi valitsuskulutuste kohta.  

Mitsotakis ütles parlamendile, et Kreeka peaks alates 2020. aastast olema võimeline pidama EL-iga läbirääkimisi realistlikumate eelarvete ja eelarvepuudujääkide üle, mille eest kavatseb riik maksta suurema majanduskasvu abil, mitte keskklassi ohverdades. 

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: AFP-BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: