"Viimase kahe aasta jooksul oleme alustanud 15 väärteomenetlust droonidega seotud juhtumite osas, nendest kolm on tänasel päeval pooleli," ütles lennuamet kommunikatsioonijuht Marelle Pihlak teisipäeval ERR-ile. Ta täpsustas, et peab silmas perioodi alates 2018. aasta algusest.

Pihlaku sõnul saab droonidega seotud rikkumised liigitada laias laastus kaheks. Ühed puudutavad üldse ilma loata droonide lennutamist, teised aga olukordi, kus lennutajal on küll üldine luba olemas, aga ta lennutab drooni keelualas või tal puudub konkreetse lennu jaoks kooskõlastus.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) integreeritud piirihalduse büroo peaspetsialist Mihkel Kask selgitas, et mehitamata õhusõidukite lennutamisele kehtivad kindlad reeglid ja isegi lennuluba mittenõudvatel aladel ehk mittekontrollitud õhuruumis lendamiseks tuleb täita kindlaid nõudeid. "Kontrollitud õhuruumis, mis on peamiselt lennuväljade läheduses, või ükskõik kus Eestis kõrgemal kui 152 meetri kõrgusel lendamiseks tuleb lennuametist taotleda ühekordne luba, mis kehtib aasta aega, ning kooskõlastada ametiga iga loakohustuslikus alas tehtav lend," rõhutas Kask.

Pihlaku sõnul võivad rikkumise avastada nii PPA kui lennuameti teenistujad, lisaks saab lennuametit teavitada anonüümselt ameti kodulehe kaudu. "Iga rikkumist käsitletakse eraldiseisvana, see tähendab iga juhtumit hinnatakse erinevalt lähtuvalt antud juhtumi mõjust lennuohutusele. Väärteomenetluse raames arvestatakse lisaks rikkumise toime pannud isiku selgitusi ja teost aru saamist. Oleme senini rakendanud praktikat, et teadlikkuse tõstmine on tõhusam kui maksimaalmääradega karistamine - st olulisem maksimaalmääraga rahatrahvist on rikkumiste vältimine tulevikus," rõhutas lennuameti esindaja.

PPA peaspetsialisti Mihkel kase sõnul piirduvad praeguse seadusandluse järgi sanktsioonid rahatrahviga ning neid menetlusi viib läbi lennuamet.

"Kui drooni lennutamine põhjustab ohtu inimeste tervisele või varale, on politsei- ja piirivalveametil võimalus ja õigus rakendada droonile vastumeetmeid ning see maanduma sundida," ütles Kask. Tema sõnul ei soovi politsei droonide allatoomist taktikalistel põhjustel detailsemalt lahata, selleks kasutatakse kindlat tehnoloogiat.

Laulupeol eirati lennukeeldu

Droonilennutamise reeglite rikkumise kuulsaim juhtum oli juuli alguses laulupeol, kus inimene tõstis lennuaparaadi rohkem kui 300 meetri kõrgusele publiku kohale, ohustades sellega kontserdikülastajaid.

"Suurürituste puhul, nagu lauluväljakul toimunud laulupeol, on kehtestatud lennukeelutsoonid, et inimeste pea kohal lendavad õhusõidukid nendele ohtu ei tekitaks. Seekordse laulupeo ajal tabasime ühe inimese, kes lennukeeldu millekski ei pidanud. Tema droonile rakendati vastumeetmeid ning lennuamet karistas teda väärteokorras," ütles Kask.

Ta rõhutas, et politsei luba on vaja ka droonilennutamiseks piirialal – näiteks Narva Kreenholmi manufaktuuri või teisi Eesti-Vene piirialal asuvaid kohti ei tohi ilma PPA teadmata droonilt filmida ega pildistada, lisaks on vajalik lennuameti luba.

"Tihti eksivad drooni lennutamise reeglite vastu välismaalased. Politsei saab ikka väljakutseid Tallinna vanalinna, kus turistid soovivad ilusate Toompea vaadete jaoks drooni õhku tõsta. Sellisel juhul selgitavad politseinikud välismaalastele kohalikke seadusi ning välismaalaste mõistva suhtumise korral menetlust ei järgne," tõdes PPA esindaja.

2020. aasta teisest poolest hakkab Euroopa Liidus kehtima uus regulatsioon, mis nõuab kõigi jäädvustusseadmetega mehitamata õhusõidukite registreerimist. Kuigi praegu pole täpselt teada, kuidas droonide registreerimine toimuma hakkab, võib juba öelda, et uued nõuded aitavad senisest paremini tagada droonilendudega seotud turvalisust.

Lennuameti andmeil on Eestis taotletud umbes 1500 droonilennutamise ühekordset (aasta otsa kehtivat) luba, mille kasutamiseks tuleb kolmpäeva enne lennuametit teavitada.