Allar Jõks: ametniku arvamusvabaduse piiramisest
Kunagine õiguskantsler Allar Jõks arutleb oma kommentaaris ametniku sõnavabaduse piiride üle.
"Temal pole mandaati, temal on tööleping. Tööleping ei anna talle õigust poliitikute seisukohti kritiseerida."
"Kes sa selline enda arvates oled", et julged nõudlikus toonis ministrilt aru pärida?
Siseministri Mart Helme ja rahandusministri Martin Helme etteheide välisministeeriumi asekantslerile Matti Maasikale, et ta sekkus poliitikasse, on hea võimalus arutleda ametniku sõnavabaduse piiridest.
Euroopa Inimõiguste Kohtu varasem praktika nägi avaliku teenistuja väljendusvabaduse piiramise õigustajana tõsiasja, et igaühel on vaba valik riigiteenistusse astuda või seda mitte teha.
Hiljem on kohus oma seisukohta muutnud. Asjas Vogt vs Germany2 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK), et ametnike arvamuste levitamise piiramine vajab enamat õigustust kui ameti valimise vabadus.
Nn Grigoriadese kohtuasjas rõhutas kohus kaitseväelase arvamusvabadust kaaludes, et Euroopa inimõiguste konventsiooni sõnavabadust kaitsva artikli 10 mõjujõud "ei lõpe sõjaväekasarmute väravate juures".
Veelgi kaalukamad peaksid olema järelikult põhjendused, et piirata ametniku sõnavabadust.
Ametnike asjatundlikud arvamused on eriti hinnatavad siis, kui on alanud avalik mõttevahetus mõnes olulises riigielu küsimuses, mille põhjal kujundatakse senisest kardinaalselt erinevad poliitilised otsustused.
Sõnavabadus on demokraatliku riigi üks olulisemaid vabadusi – sõnavabaduse kaudu on tagatud vähemuse arvamuse õigus ja võimalus saada enamuse arvamuseks ideede takistamatu ringluse kaudu "ideede turuplatsil". Sellele filosoofilisele ideele toetubki nõue, mille kohaselt peavad sõnavabaduse piiramiseks olema erakordselt mõjuvad põhjused.
Seetõttu julgen arvata, et ametniku arvamusvabaduse piiramiseks on vajalik enamat kui üleolev küsimus: "Kes sa selline enda arvates oled?"
Artikkel põhineb Allar Jõksi Facebooki-postitusel ja on avaldatud autori loal.
Toimetaja: Kaupo Meiel
