Ratas: Euroopa Liidu ja NSV Liidu võrdlemine on vale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1563963360000 | amCalendar}}
Foto: Scanpix

Euroopa Liidu võrdlemine Nõukogude Liiduga ei ole õige ning Eesti välispoliitiline kurss püsib endine, ütles peaminister Jüri Ratas kommentaariks siseminister Mart Helme teisipäevasele avaldusele.

"Ma ütlen nii, et meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need on valed võrdlused, need on kunstlikud võrdlused," ütles Ratas vastuseks ERR-i küsimusele, kuidas ta hindab koalitsioonipartneri, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Helme sõnu, milles viimane tõmbas võrdusmärgi EL-i ja NSV Liidu vahel.

"Eesti inimesed mäletavad raskusi, mis tuli ületada, et lahkuda liidust, mille liikmed me ei tahtnud kunagi olla. Me olime valmis taluma ka raskusi ja tagasilööke. Oma tee valimine ei tule kunagi ilma hinda maksmata. Soovin teile jõudu ja meelekindlust teie ees seisvates väljakutsetes. Olen alati valmis jagama kogemusi, mida Ida-Euroopal on pakkuda oma suveräänsuse taastamisel," kirjutas Helme oma õnnitluses EL-ist lahkuva Suurbritannia uueks peaministriks saanud Boris Johnsonile.

Sotsiaalmeedias tehtud postituses rõhutas Ratas lisaks, et ka EKRE on nõustunud valitsuse poliitika põhimõtetega ning peab nendest kinni pidama.

"Eestis ei ole ühtegi suuremat erakonda, kes oleks seadnud tõsiselt kahtluse alla meie Euroopa Liitu kuulumist. Praeguse valitsuse koalitsioonileping ütleb, et lähtume välis- ja julgeolekupoliitikas Eesti rahvuslikest huvidest, riiklikust suveräänsusest ning rahvusvahelisest õigusest, järgides rahvusvahelisi kokkuleppeid ja ÜRO põhimõtteid. Samuti viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina," kirjutas Ratas. "Ainuüksi neile põhimõtetele kirjutaksid kõhklusteta alla kõik parlamendierakonnad. Nendele lausetele on kirjutanud alla ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Seetõttu tuleb ka EKRE poliitikutel oma sõnavõttudes ja tegudes mainitud põhimõtetest lähtuda. Meil pole mitte mingit põhjust otsida Euroopa Liidule ajaloost võrdlusi. Need oleksid kunstlikud või lihtsalt valed," tõdes Ratas.

Ratas kahetseb Brexitit

Peaminister kinnitas ERR-ile, et Eesti välispoliitiline kurss ei ole muutunud ja Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust (Brexit) on kahetsusväärne.

"Eesti välispoliitiline kurss on see sama, mida me oleme ehitanud aastaid - see on kindel kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, aktiivne liikmelisus mõlemas, nii Euroopa Liidus kui NATO-s, see on kindlasti Euroopa Liidu ühtsuse hoidmine. Ja kui me räägime täna Suurbritannia uue peaministri valiku ja Brexiti osas, siis kindlasti Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust vähemalt minu jaoks on kurb ja kahetsusväärne. Minu meelest siit on väga raske näha võitu ükskõik millisele osapoolele - olgu selleks britid või teised liikmesriigid või Euroopa Liit tervikuna. Samas peame me kõik nende demokraatliku otsusega leppima, mida Suurbritannia elanikud kolm aastat tagasi otsustasid," rääkis Ratas.

Küsimusele, kas Eesti välispoliitilise kursi muutumist ei näita tihenenud koostöö Poola ja Ungariga, mille suhtes on tekkinud kahtlusi, kas nad järgivad õigusriigi norme, vastas Ratas, et Eesti soovib hoida Euroopa Liidu ühtsust ja suhtleb kõigi liikmesmaadega.

"Kui me räägime Euroopa Liidu ühtsusest, siis me peame arvestama kõigi 27 riigiga - kas need on Beneluxi riigid, kas need on Balti riigid, Põhjala riigid või Visegradi riigd. Seda tuleb otsida kõikide riikide vahel ja sees. Kui rääkida Visegradi riikidest, siis meil on nii mitmeski teemas ju ühised positsioonid - kui me võtame näiteks Balti riikide ja Poola koostöö Rail Balticu rajamisel, sünkroniseerimise tagamisel, laiemalt näiteks põllumajandustoetustes, kui me võtame sõjalise julgeoleku aspektid, siis kindlasti eFP (NATO liitlaste suurendatud kohalolek), mis on neljas riigis - Poolas, Leedus, Lätis, Eestis. Kindlasti see tähendab meie tugevaid liitlassuhteid ka prantslastega, taanlastega, õhuturbes väga paljude Euroopa Liidu liikmesriikidega, kes loomulikult kattuvad NATO liikmesriikidega. Nii, et minu meelest ka ülesanne peab olema see, et me ka Euroopa Liidu siseselt ka ise ei ütleks, et üks on ühesuguste riikide grupp ja teine on teistsuguste riikide grupp," rääkis keskerakonna esimees, peaminister Ratas.

Ratas: Eesti inimesed soovivad kuuluda Euroopa liitu

Sotsiaalmeedias tehtud postituses rõhutas Ratas, et Euroopa Liitu saamisest on tõusnud kasu ja lisas, et eestlased toetavad liikmelisust.

"Eesti tähistas kevadel meie Euroopa Liitu astumise 15. aastapäeva. Need aastad on olnud Eesti ajaloo kindlaimad ja edukaimad aastad. See on olnud meie rahu ja vabaduse tee, mis on võimendanud meie häält maailmas kaugelt kõvemaks kui see muidu kõlaks. Euroopa Liit on andnud Eestile ja Eestimaa inimestele väga palju sellist, mida praegu saame pidada enesestmõistetavaks, kuid mille puudumisel oleks meie elukvaliteet oluliselt teistsugune. Vaba reisimine, töötamine ja õppimine, investeeringud, julgeolek, ühtne turg ja palju muud. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. EL on toetanud meie rahu, vabadust, õigusriiki ja enesekindlust.

Seda kõike näevad hästi ka Eestimaa elanikud. Erinevad küsitlused ja erinevad metoodikad näitavad meie inimeste toetust EL-i kuulumisele väga kõrgena ning liikmesriikide keskmisest suuremana. Selline toetus ei ole juhuslik, vaid näitab, et meie kasu on tegelik."

Martin Helme võrdluses probleemi ei näe

Mõni minut pärast Ratase postitust kirjutas EKRE aseesimees ja rahandusminister Martin Helme, et ei näe probleemi selles, kui Euroopa Liitu ja Nõukogude Liitu võrreldakse.

"Pole mitte midagi skandaalset selles, kui võrreldakse Nõukogude Liitu ja Euroopa Liitu - mõlemas kehtib ainult üks "õige" (selgelt vasakapoolne) ideoloogia ja selle ideoloogia vastaseid peetakse vaenlasteks, keda tuleb represseerida; mõlemast liidust lahkumine on kuulutatud mõeldamatuks; mõlemas liidus võib küll valimisi pidada (isegi referendumeid!), aga võimul tohivad olla ainult õige ideoloogia pooldajad (sisuliselt ütles ju Kersti K meile sedasama just äsja); mõlemas liidus on olemasoleva korra põhivaenlasteks kuulutatud rahvuslikud jõud."

Mart Helme ütles kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale", et väljendas kirjas Johnsonile tema enda ja erakonna seisukohti.

"Erakonna seisukoht on Euroopa Liidu suhtes olnud kogu aeg kriitiline. Me oleme kriitilised selles suhtes, et suveräänsust võetakse liikmesriikidelt järjest ära. Me oleme selles suhtes alati kriitilised olnud ja kui keegi püüab välja öelda mõtte, et ühel erakonnal ja selle erakonna juhil ei ole õigust teistsuguseid seisukohti avaldada, no siis ongi Nõukogude Liit ju," ütles ta.

Reinsalu: Helme kirjad ei ole Eesti välispoliitilise kursi tegurid

Välisminister Urmas Reinsalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et välispoliitilise kursi osas on oluline süvendada koostööd Ameerika Ühendriikidega ja oma piirkonna partneritega.

"Mart Helme kirjad ei ole Eesti välispoliitilise kursi determinant ja nii see ongi. Ja seda, ma arvan, ühiskonnas tajutakse relevantselt. Kõigil on õigus. Nagu siin on öeldud, sõna on vaba oma kirju ja seisukohti väljendada, aga riigi välispoliitilised seisukohad kujunevad teistsuguse metoodika ja loogika alusel," rääkis ta.

Reinsalu lisas, et välispoliitika sõltub loomulikult ka sellest, kes parajasti riiki juhib - muidu poleks valimistel mõtet.

Mihkelson: EL-i ja Nõukogude Liidu võrdlemine on kohatu

Reformierakondlasest riigikogu väliskomisjoni asejuhi Marko Mihkelsoni sõnul on Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu võrdlemine kohatu.

"Selles situatsioonis, kus valitsuse minister hakkab rääkima sellest, et kui tore, kuidas Euroopa Liit laguneb või mõraneb, siis see ei teeni kindlasi mitte Eesti rahvuslikke huve, vaid teenib nende riikide või jõudude huvisid, kelle meelest peaks NATO lagunema, kelle meelest peaks Euroopa Liit lagunema," kommenteeris Mihkelson.

Välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas küsis teisipäeva õhtul sotsiaalmeedia vahendusel peaminister Rataselt ja välisminister Urmas Reinsalult, kas Eesti välispoliitiline kurss on siseminister Helme sõnu arvestades sama, mis varasemate valitsuste ajal. "Vabariigi valitsuse liige võrdleb Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga. Meie diplomaatidel on üha keerulisem rääkida, et poliitika pole muutunud," kirjutas Maasikas Twitteris, suunates oma säutsu Ratase ja Reinsalu kontodele.

 

Toimetaja: Mait Ots, Hannes Sarv, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: