"Ma ütleks, et Eesti välispoliitika on muutunud segasemaks - nii seest kui väljast on raske aru saada, kes ja millist välispoliitikat ajab," ütles Bahovski ERR-ile, kommenteerides erimeelsusi, mille vallandas teisipäeval siseminister Mart Helme. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees seadis oma õnnitluses Euroopa Liidust lahkuva Ühendkuningriigi uuele peaministrile Boris Johnsonile sisuliselt võrdusmärgi EL-i ja Nõukogude Liidu vahele.

Bahovski tõdes, et peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kinnitab seniste põhimõtete jätkumist ehk Eesti liikmesust Euroopa Liidus ja NATO-s, koostööd partneritega, kindlat hoiakud Venemaa suhtes. "Aga EKRE poliitikud on selle mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes kahtluse alla seadnud," lisas välispoliitka ekspert.

"Küsimus ongi selles, mis see kurss on? Võib ka nii öelda, et jah, see on muutunud, aga küsimus on ka selles, et kes siis on Eesti välispoliitika tüürimees? Kas see on Jüri Ratas või Mart Helme, kes esitleb ennast välismaal ka kui Eesti asepeaministrit, mida ei sätesta ei Eesti põhiseadus ega seda ole ka koalitsioonilepingus ette nähtud," rääkis Bahovski. "Tahaks teada, kes riiki juhib, kes Eesti välispoliitikat esindab - kas see on Jüri Ratas, (välisminister) Urmas Reinsalu, Mart Helme või veel keegi. Kus välispoliitikat välja töötatakse - kas see on välisministeerium, riigikantselei, EKRE parteikontor, väljaanne Uued Uudised või veel midagi. Selles küsimuses võiks ju selguse saada," lisas ta.

Bahovski seadis kahtluse alla ka Eesti lähenemise Ungarile ja Poolale, mis on Euroopa Liidus oma õigusriigi olukorra pärast kriitika alla langenud.

"On suur küsimus, kas see tegevus - viia meid lähedale Visegradi riikidele - reaalselt ka Eesti huve teenib?" küsis Diplomaatia peatoimetaja. Ta viitas ka Eesti eemaldumisele Soomest, mis on praegu Euroopa Liidu eesistujamaa ning seadnud üheks oma prioriteediks kliimaneutraalsuse saavutamise, millega Eesti pole aga kaasa läinud. Samuti on Eesti ja Soome positsioon väga erinev rändeküsimustes. Bahovski viitas Soome antud abile ning küsis, kas Visegradi riigid ka Eestit nii palju aidata suudavad.

"Teine asi on see, et niinimetatud rahvuslikud jõud on alati rõhunud Eesti ajaloolisele kogemusele. Kui me räägime migratsioonist, siis sellega on meil tõesti väga negatiivne kogemus. Selles plaanis on see arusaadav," möönis Bahovski. "Teisest küljest on meil ka väga negatiivne kogemus sellest, mis juhtub siis, kui me jääme üksi - siin võiks küll ajaloolist kogemust arvestada," lisas ta. "Praegu on valitud kurss sellele, et Eesti jääb üksi, vähemalt Euroopa Liidus," leidis Bahovski.

Diplomaatia peatoimetaja viitas ka rahvuskonservatiivide vastuolulisele poliitikale USA suunas, kus ühest küljest taotletakse liitlassuhteid, teisalt aga flirditakse natsiteemaga. "Panustatakse küll sõprusele Ameerika Ühendriikidega, aga samal ajal tahetakse Lihulas taastada natsi-sammas, mis kindlasti ei ole Ameerika Ühendriikidele ja eriti Iisraelile meelt mööda," rääkis ta.

"Nii, et väga vastuolulised signaalid tulevad. Ühest küljest on välispoliitiline kurss segane ja teisest küljest on ka enda poliitikaeesmärgid suhteliselt segased. Probleem on selles, et väikeriik ei saa lubada endale sellist välispoliitikat. Me peame olema usaldusväärsed. Päris keeruline on suhelda mistahes riigi või üldse mingisuguse teamiga, mille üks liige ütleb ühel päeval ühte ja teine liige ütleb järgmisel päeval vastupidist. Kuidas me siis mõjume oma partneritele?" küsis Bahovski.

Yana Toom: Helme sõnad on piinlikud

Keskerakondlasest Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom leidis Helme sõnu kommenteerides, et need on piinlikud, kuid on saavutanud oma eesmärgi, milleks tähelepanu saavutamine.

'"Ma võtaks Mart Helme väljaütlemisi tema isikliku arvamusena, kuigi lugeda seda on väga piinlik. Ja väga raske on seletada kolleegidele siin Euroopa Parlamendis, mis toimub," ütles Toom. "Ma arvan, et härra Helme valdab suurepäraselt ühte asja ehk pildilolemise kunsti. Ta tuleb iga päev välja mingisuguse avaldusega, mis leiab päris suurt kajastamist Eesti meedias," tõdes eurosaadik.

"See, et ta võrdles Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga - need asjad pole võrreldavad, kuigi on inimesi, kes suhtuvad Euroopa Liitu nagu Nõukogude Liitu ja Mart Helme on üks nendest," lisas Toom.

Küsimusele, miks Keskerakond tugevamalt EKRE poliitikutele vastu ei astu, vastas Toom, kes oli EKRE-ga koalitsioonimineku vastu, et ilmselt on selle taga soov koalitsiooni koos hoida. "Ma arvan, et see tuleneb sellest, et üritatakse kuidagi viisakalt seda koalitsiooni koos hoida. Kuigi mina jah, ootaksin seda, et oleks härradele koht kätte näidatud," lisas ta.

"Te teate väga hästi, et mina olin selle koalitsiooni vastu, ja ega see, mis toimub praegu, minust pooldajat ei ole teinud. Nii et ma ei oska seda öelda, kas koalitsioon püsib või ei püsi. Muidugi, need tänased reitingud saadavad väga selge signaali, et midagi on pildil valesti. Aga kas sellest signaalist ka aru saadakse, seda ma teile öelda ei oska," ütles Toom, viidates kolmapäeval avaldatud Norstati erakondade reitingutele, kus Keskerakonna toetus jääb aina enam maha Reformierakonna omast.

Poolamets peab võrdlust kohaseks

Riigikogu väliskomisjoni liige, EKRE fraktsiooni kuuluv Anti Poolamets ütles kolmapäeval Vikerraadios, et Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu võrdlemine on täiesti asjakohane.

"Kui mõni Euroopa Liidu ametkond või juht käitub nagu Nõukogude Liidu ametkond, siis lausa peab neid kritiseerima, sest me ei taha ju, et Euroopa Liit kujuneks samasuguseks nähtuseks nagu Nõukogude Liit. Osad eurokaadid on olnud Euroopa Ühendriikide pooldajad, sealhulgas Euroopa Komisjoni esinaine (Ursula von der Leyen - toim.). Hoidugem kunagiste vigade tegemisest," rääkis Poolamets Vikerraadio saates "Uudis+". Tema hinnangul oli ka Euroopa Komisjoni presidendi ametist lahkuv Jean-Claude Juncker veendunud föderalist.

Nõukogude Liit hakkas 1991. aastal Poolametsa sõnul liidust lahkulöömise rahvahääletuse ajal Eestit kiusama ning praegu, kui Suurbritannia tahab EL-ist lahkuda, toimub sama. "Mõeldakse välja pidevalt uusi takistusi, kuidas seda protsessi takistada. Kuidas seda võimalikult raskeks teha, see paralleel on täiesti minu jaoks ilmne. Küsimus lihtne, kas tunnistame ühe riigi demokraatlikku otsust või mitte. Käib üks skeemide välja mõtlemine," rääkis Poolametsa.

Tema hinnangul on Nõukogude Liit ja Euroopa Liit siin käitunud sarnaselt. "Kauplemine käib lahkumise tingimuste üle, on suur võimalus, et lähevad lepinguta minema ja ärme unusta, et Nõukogude Liit püüdis Eestile liidulepingut kaela määrida," leidis ta.