"Välisministri ühemõtteline sõnum on: kindlasti on välispoliitikas mitmeid muutusi. Seda tuleb nii sise- kui ka välispoliitikas ikka ette, kui tuleb uus valitsus. Aga see, mis puudutab Eesti strateegilist kurssi oma liitlassuhete osas NATO-s ja Euroopa Liidus - see on vääramatu. See on meie julgeolekupoliitika, mis on välispoliitika keskseim missioon, nurgakivi," rääkis Reinsalu esmaspäeval ERR-ile antud pikemas intervjuus.

Rõhuasetuste muutumisest rääkides tõi Reinsalu esimesena välja rände- ja migratsiooniküsimused. "Siin on minu vaade oluliselt konservatiivsem kui varasematel välisministritel. Ma pean oluliseks, et me säilitame nendes küsimustes maksimaalse kontrolli," ütles välisminister.

"Teiseks ma pean väga tähtsaks välismajandusvaadet meie välispoliitikas. Selle puhul ma kavatsen lähiajal viia valitsusse ka ettepanekud, kuidas tõhusamalt liikuda kolmandate riikidega topeltmaksustamise vältimise lepingutega," lisas ta.

"Oluline on kindlasti tugevam, süvistatum koostöö Ameerika Ühendriikidega ja selle koha peal kavatsen ma ka järgmisel nädalal valitsusele sellekohase valitsuskabineti memorandumi esitada," jätkas välisminister. "Selle valitsuse eesmärk on tugevdada, süvistada meie strateegilisi suhteid ennekõike meie kõige suurema julgeolekupartneri Ameerika Ühendriikidega. Mul on hea meel, et minu ettepanekute paketile võimalike koostööküsimuste kohta vastas USA riigisekretär Mike Pompeo oma seisukohtadega, kuidas teha koostööd nii ÜRO Julgeolekunõukogus kui ka kahepoolselt," lisas ta.

Reinsalu tõi uue algatusena välja ka varasemate valitsuste poolt ettevaatlikumat käsitlemist leidnud niinimetatud Kolme mere riikide koostööalgatust, mille järgmine tippkohtumide korraldatakse Eestis. Tema sõnul soovib Eesti selle logistika- ja infratsuktruuride projektide võrgustikku kutsuda ka Soome. Reinsalu tõrjus ka väited, justkui ei laseks Eesti ja Soome praeguste valitsuste eriarvamused kliima- ja muudes küsimustes teha koostööd ka muudes valdkondades.

"Kui Kaarel Tarand avaldab (Sirbis - ERR) mõttekäigu, et Soomega ei olegi enam võimalik koostööd teha, siis see on täiesti absurdne, ennekuulmatu, koomiline mõttekäik. Loomulikult ei ole meil sentimeetritki õhku meie heas koostöös. Ma rääkisin just reedel Soome välisministriga, me arutasime Roxeni laevakapteni kaasust, kuidas talle konsulaarabi osutada, et ta saaks Eestisse naasta. Nii, et see teemadering, mida hõlmata, on väga ulatuslik," rääkis ta.

Eesti keeldus ÜRO-s ränderaamistiku edasiarendamisest

Reinsalu rääkis, et juuli keskel toimus ÜRO peakorteris hääletus ränderaamistiku edasiarendamiseks, millest Eesti hääletusel keeldus. "Üle-eelmisel nädalal toimus ÜRO-s hääletus ühe eraldi mehhanismi kohta, mis oli rakendusmehhanism rändeleppele, rändepaktile (ÜRO ränderaamistikule - ERR). Eesti seda ei toetanud," ütles välisminister. Tema sõnul jäi selle suhtes kas erapooletuks või hääletas vastu kaheksa EL-i liikmesriiki.

"Põhjus on selles, et see rakendusmehhanism võib viia pehme õiguse tugevama kujunemiseni. Ja Eesti järjekestvates huvides on olnud võimalikult suur suveräänsus migratsiooniküsimustes," selgitas Reinsalu. Ministri sõnul on vahepeal asutatud eraldi institutsioon ränderaamistiku rakendamiseks, mille mehhanism nägi ette perioodilised riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel ülevaatekohtumised ränderaamistiku elluviimise kohta, millele riigid esitavad oma ülevaated ja saavad vastu üldsoovitused. "Ma arvan, et meil on mõistlik selles küsimuses säilitada maksimaalselt alahoidlik, konservatiivne vaade," lisas ta.

Reinsalu eitab lähenemist Poolale ja Ungarile

Reinsalu lükkas tagasi väited, justkui pühendaks Eesti ülemäärast tähelepanu suhete edendamisele Ungari ja Poolaga, mis on mitmes küsimuses vastuolus Euroopa Liidu põhivooluga.

"Siin on kõlanud väiteid sellest, et kas Eesti kurss on muutunud, niiöelda Poola või Ungari suunas? Ei, Eesti kurss ei ole muutunud, me teeme koostööd kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega," kinnitas ta. "Ma arvan, et see on osundatud küsimus, mis ajendatud Kaarel Tarand mõttekäigust. Mis on eriti koomiline, kui vaatan Tarandi mõttekäiku, et kui me näiteks rändeküsimustes suuremate Euroopa riikide - ta tõi näiteks Prantsusmaa - kõiki seisukohti üle ei võta, siis äkki nad julgeolekupoliitiliselt ei olegi enam meie partnerid meie julgeoleku tagamisel. See on täiesti kohatu mõttekäik," ütles Reinsalu.

"Mingites küsimustes on meil sarnased vaated - mis puudutab finantsditsipliini, ühtede riikidega, teistes on sarnasemad vaated teiste riikidega. Aga kindlasti Euroopa Liidu koostöö ja lugupidamine liikmesriikide vahel ja ühiste otsusteni jõudmine - see on loomulikult Eesti strateegilistes huvides. Nii, et siin mingit põhjust mureks ei ole," rääkis minister.

"Riikidel on oma vaated konkreetsest küsimustes, need on aus otse välja öelda ja teiseks neid ka põhjendada. Ja kui mingi sõna on antud, siis sellest ka kinni pidada. Sõnapidamise kultuur on lähtekoht Euroopa Liidus solidaarsuse realiseerimisel. Küsimuse asetus, et Poola ja Ungariga suheldakse rohkem kui teiste riikidega - ei see ei vasta tõele. Mis muidugi ei tähenda, et me Poolaga suhtlema ei peaks," rääkis välisminister.

"Eelmisel nädalal oli mul telefonivestlus Prantsuse välisministriga, sügisel ma lähen Pariisi ja siis me arutame ka Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmestaatusega kaasnevaid küsimusi. Puudutasime ka rünnakut sõjaväebaasile Malis, kus Eesti kaitseväelased väekaitset tagavad," lisas ta.

"Euroopa Liidus määrab meie regioon ära meie koostöösuhete eripära. Aga see ei tähenda, et me kõigi riikidega koostööd ei teeks," rõhutas minister ja viitas Põhja- ja Balti riikide koostöövormile NB6, mille eesistujaks Eesti järgmisel aastal saab.

Reinsalu meenutas ka, et tõi Euroopa Liiduga seoses esile Brexiti teema, mis on inimestele suurima mõjuga protsess EL-is. "Tähtis on see, et leppeta Brexiti tõenäosus on kasvanud suurusjärgu poliitilise reaalsusena ja me peame aru saama, et sellel on ka meile ja ka teistele Euroopa riikidele majanduslikud ja õiguslikud mõjud. Ma kavatsen lähiajal uuesti valitsusse viia ülevaate leppeta Brexiti riskidest ja probleemidest, mille välisministeeriumi juhtimisel on siin ametkondadevaheline töörühm koostanud," lubas ta. "Selge on see, et leppeta Brexiti puhul - olgugi, et läbirääkijad on püüdnud teha kummalgi pool La Manche'i tehnilisi küsimusi inimestele kergemaks - tekib eriti ettevõtjatele rida küsimusi, probleeme ja kindlasti me lähiajal peame oluliseks ka avalikkust sellest teavitada," rääkis ta.

Reinsalu viitas ka meedias eelmisel nädalal kajastatud teatele, et Ungari, Eesti ja Poola on sõlminud kokkuleppe eelhoiatusmehhanismi loomiseks, et saada võimalikult vara teada kõigist rahvusvahelistest rändealastest algatustest.

"Noh teine kriitika, mis kõlas oli see, et Reinsalu tegi salaleppeid Ungariga, mis puudutab rändeküsimusi. Noh, tule taevas appi! Mingit kirjalikku lepet ei ole. Küsimus oli selles, et Ungari kolleeg pakkus välja võimaluse vahetada informatsiooni. Ja loomulikult, informatsioon - nagu on öelnud ka kadunud akadeemik Endel Lippmaa - on alati kasulik. Informatsiooni defitsiiti pole kunagi, küsimus on alati informatsiooni kvaliteedis. Ja loomulikult, me oleme kõigi riikidega valmis vahetama informatsiooni, sealhulgas ka rändeküsimuste koha pealt. Ja nii see ongi," ütles minister.

Maasikas ja Jõerüüt rikastavad debatti

Küsimusele, kas ta peab alusetuks suursaadikute Matti Maasika ja Jaak Jõerüüdi viimastel päevadel avaldatud kriitikat Eestui välispoliitilise kursi muutumise kohta, ütles välisminister Reinsalu, et pooldab debatti. "Ma arvan, et kui inimestel on mure, siis tuleb seda loomulikult avaldada. See rikastab debatti, mitte ei vaesesta seda. Aga minu ülesanne välisministina on anda vastuseid, sellel ametikohal, kus ma kannan vastutust Eesti välispoliitka kujundamise eest ja ma teen seda täie teadlikkuse ja vastutustundega," ütles minister.

Baltnewsi keelamist pole otsustatud

Välisminister ütles, et on palunud diplomaatidel küsida Lätilt õiguslikku konstruktsiooni, mille alusel Riia on Vene propagandakanali Baltnews tegevuse keelanud. "Läti viide on olnud, et nad tuginevad Euroopa Liidus kokku lepitud sanktsioonidele, kuna isik, kes on seotud selle portaaliga ja selle juhtimisega - Dmitri Kisseljov - on kantud sanktsioonide nimekirja, et siis selle isiku tegevust tuleks tõkestada majanduslikus aspektis. Nii, et kindlasti me seda hindame ja vajadusel oma otsusest anname teada," rääkis minister.

Küsimusele, millal Eesti otsus võiks tulla, vastas Reinsalu: "See kontor on tegutsenud siin hulk aastaid, minu mälu järgi lausa viis aastat. Ma vaatasin, et tegelikkuses peab kindlasti olema selliste propagandamehhanismidega ühetaoline kohandamine, kui me sellisel õiguslikul alusel asume. Ja kindlasti on siin mõtet konsulteerida Eestis ka õiguskaitse- ja julgeolekuasutustega. Me läbime selle menetluse, hindame seda ja langetame niisuguse ratsionaalse otsuse."

Vastates viitele, et EKRE esimees, siseminister Mart Helme on andnud Baltnewsile intervjuu, ütles Reinsalu, et tema seda ei teeks, ega soovitaks ka teistel teha. "Ei ma ei annaks. Ma soovitan kindlasti Eesti avalikkusel, ametiisikutel neid kontoreid vältida, et mitte nende tegevust täiendavalt legitimeerida. Sest tegemist ei ole ajakirjandusega, tegemist on hübriidsurvega - nimetame seda nii delikaatselt - Balti riikidele," märkis ta. "Piisab vaid avada selle koduleht, siis teemade struktuur, mis puudutab Ukrainat, NATO kohaolekut Balti riikides - kõik see on selgelt kantud mitte ajakirjandusest või sõnavabaduse kehtestamisest ja meediavabaduse mitmekesistamisest, vaid selgelt eesmärgist venekeelset kogukonda Eestis ja Balti riikides laiemalt hoida Kremli doktriini all," märkis ta.