Uuest aastast kehtima hakkav muudatus tõotab kütuseturgu raputada ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Liidus 1. jaanuarist 2020 kehtima hakkav kasvuhoonegaaside vähendamise nõue tõotab Eesti vedelkütuseturgu raputada, sest kõik kütusemüüjad ei pruugi etteantud tähtajaks valmis olla.

Alexela Eesti juhatuse liige Alan Vaht ütles ERR-ile, et kui seni on biokütuse kohustust täidetud vedelkütuseseaduse alusel, siis uuest aastast rakendub kogu Euroopas lisaks ka nõue vähendada kasvuhoonegaase kuue protsendi võrra ning see kohustus pannakse tarnijatele.

See toob tema sõnul kaasa hoopis kardinaalsemaid muudatusi, kui tänavu aprillis rakendunud kümneprotsendiline biolisandi kohustus.

"Igaüks vaatab, kuidas ta selle kuus protsenti CO2 vähendamist saavutab. See on nii tõsine eesmärk, et täna hinnata, mis juhtuma hakkab, on päris keeruline," lausus Vaht.

Ta tõi välja, et Läti ja Leedu on öelnud, et nemad seda kohustust täita ei suuda. Eesti kavatseb seda aga teha, sest meil on sellised seadused juba ammu vastu võetud. Kuidas sellega aga hakkama saadakse, pole praegu selge.

"Oleme aastaid rääkinud majandusministeeriumile, et meil on vaja biokütuse segamist otse autosse laadimisel, mis võimaldaks tekitada palju suuremat konkurentsi. Täna on nii, et kõik segatud kütus tuuakse juba riiki sisse, aga kui meil oleks võimalik autosse segamisel lisada biokütust, annaks see meile paindlikkuse tuua kütuseid Valgevenest, Venemaalt, Taanist," loetles Vaht.

Alexela juhatuse liikme sõnul on kõik teised Euroopa Liidu riigid selle nii lahendanud, et biokütust lisatakse otse autosse kütuse laadimisel, aga Eestis ei ole see lubatud, sest kardetakse, kuidas sellisel juhul kütuse kvaliteeti kontrollida.

"Oleme Eestis natuke paavstist paavstimad, nagu oleme alati erinevate seadustega olnud," lausus ta. "Oleme aga näinud, et jää on hakanud liikuma ning keskkonnaministeerium ja ka maksu- ja tolliamet on hakanud aru saama ja toetavad täna seda mõtet. Nüüd on see vaja ka ära seadustada, siis muutuks konkurents tarnijate vahel palju paremaks. Sellised väljakutsed ja suured muutused seisavad meil ees."

Läti ja Leedu on valinud leebete sanktsioonide tee

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Heiko Heitur vastas küsimusele, kas Eesti kütusemüüjad on 1. jaanuarist kehtima hakkavaks muudatuseks valmis, et väga põhjalikku järeldust on raske teha, sest tegemist on salajase äriga ja ettevõtete hingeelu ministeerium ei tunne. Küll aga on nad teinud rohkem selgitustööd, mil moel oleks eesmärki võimalik saavutada.

"Meile teadaolevalt on päris häid edusamme juba tehtud ja otsitakse võimalusi. Loomulikult on ka selliseid ettevõtjaid, kes keskkonnaeesmärkidesse väga ei usu ja võib-olla ei ole oma ettevõtte tegevusi selliselt planeerinud, et 1. jaanuaril kõiki neid nõudeid täita. Arvan, et meil on turul väga palju erinevaid ettevõtteid, kes on erineva ettevalmistusegea," tõdes ta.

Läti ja Leedu kohta ütles Heitur, et sealsed kütuse kvaliteedi direktiivi eest vastutavad ministeeriumid on kindlasti oma õigusaktidesse sisse kirjutanud, et kuue protsendi nõuet tuleb täita. Selle kõrval tuleb aga vaadata, millised sanktsioonid on kehtestatud selle täitmata jätmisele.

"Siin tegelikult paistab silma Leedu, kus kütusetarnija, kes seda eesmärki ei täida, võib saada 3000-eurose trahvi aasta peale ja võib ka tegevusloa kaotada. Läti puhul on sanktsioonid natuke karmimad, aga annavad taas kütusetarnijatele võimalused, et nad ei ole tegelikult väga motiveeritud seda eesmärki täitma. Sealt see erinevus tulebki, kuigi direktiiv ütleb, et sanktsioonid mittetäitmisele peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad. Aga ju siis Läti ja Leedu on sellise kalkuleeritud riski võtnud," sõnas ministeeriumi esindaja.

Lisaks usub ta, et mingil hetkel hakkab Euroopa Komisjon üle vaatama, miks mõni riik pole eesmärki täitnud, ning loomulikult uuritakse ka regulatsioone ja seda, kui motiveerivad need on.

"Nii et seal on kindlasti riskid ja liikmesriigid võivad saada ka trahvi," nentis Heitur. "Eesti seda teed pidi ei ole läinud, oleme seaduse välja töötanud koos turuosalistega ja tegelikkuses on turuosalistel olnud piisavalt palju aega selleks valmistuda, võtta ette vastavaid samme."

Biokütuste kohapeal lisamise suunas on jõudsalt edasi liigutud

Rääkides sanktsioonidest, tõi ministeeriumiametnik välja, et üks tonn CO2 ekvivalendina, mida ei saavutata, toob Soomes trahvi 1000 eurot, Saksamaal 470, Rootsis 450 ja Eestis 60-120 eurot tonni eest.

Seega jäävad Eesti sanktsioonid Euroopa keskmisest, milleks on 400-500 eurot tonnilt, kindlasti allapoole, kuid on ministeeriumi hinnangul siiski piisavalt tõhusad.

"Läti ja Leedu eest ei oska rääkida, aga natuke on veel aega, nad võivad oma seadused ka üle vaadata," lisas Heitur.

Biokütuste lokaalse lisamisega dosaatosüsteemide abil on tema sõnul aru peetud nii riigi poolt kui ka ettevõtjatega ja selles osas on päris jõudsalt edasi liigutud.

"Tõsi, siin on analüüsitud, kuidas teiste liikmesriikide praktika meie õigusruumi võiks sobida ja kindlasti üks väga oluline asi on kütuse kvaliteet, mille eest keskkonnaministeerium on kõvasti seisnud. Meie arvates igasugune regulatsioon, mis vastu võetakse biokütuse lisamisel, peaks tagama, et tarbijad saavad ikkagi kvaliteetse kütuse kätte," sõnas Heitur.

Ta tõdes, et tegelikult probleeme ei esine, on lihtsalt mõned väljakutsed ja kompromisskohad, et sellist võimalust saaks tulevikus ettevõtjatele pakkuda.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: