Kaugkütte ühing: biolisandiga diislikütus rikneb reservvarudes kiiresti

Biolisandiga diislikütus rikneb liiga kiiresti, mis on reservkütusevaru hoidmisel suureks probleemiks, leiab Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing.
"Reservkütuse kasutamiskõlbmatus või avariiseadmete käivitumistõrked tooksid kaasa rasked tagajärjed eriti talvistes tingimustes, kus seadmete rikete ning torustiku külmumise tõttu võib normaalse soojusvarustuse taastamine aega võtta nädalaid või isegi kuid," seisab ühingu pöördumises majandusministeeriumile.
Kütusepaakide ja kütusetorustike tühjendamine igakuiste testimiste järgselt või siis eeldusliku kuuekuise välba tagant on ebamõistlikult ressursimahukas ning tühjalt seisvad paagid ei taga ühingu teatel teenuse osutamise toimepidevust.
"Samuti on lahendamata küsimus, et mis saab tarvitamata jäänud kütusest, mis edasiseks tarvitamiseks enam ei kõlba. Teeme ettepaneku, et biokütuse lisandile tehakse erand ka kaugküttega varustamisel," leiab ühing oma kirjas, mis on seotud vedelkütuse seaduse muutmise eelnõuga.
Seoses kaugkütteteenuse osutamisega ning elektrienergia tootmisega on Eesti katlamajades ja koostootmisjaamades lisaks reservkütusele kasutusel erinevad avarii-diiselgeneraatorid, nii statsionaarsed kui ka järelveetavad, avarii-konteinerkatlamajad ja teised diislikütusel toimivad kaitsesüsteemid, mis peavad tagama seadmete töö ja ohutu seiskumise ning võrgupumpade töö elektrikatkestuse korral. Sellised lahendused on kasutusel valdavas osas
Eesti energiatootmise jaamades, kirjeldab Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing olukorda.
Näiteks Tallinnas on reservkütuseks talvise diislikütuse kogus 72 tunni tarbeks ehk umbes 2000 kuupmeetrit, mis on pidevalt reservis. Kütust roteeritakse sellistes mahutites seitsme-aastase hoiustamise järel. Sellele lisanduvad konteinerkatlamajad, mida hoitakse samuti avariivalmiduses ja täispaakidega.
"Kütus seisab seadmete paakides pikaajaliselt ja ettevõtted käivitavad
seadmeid üksnes testimise eesmärgil ca kord kuus lühiajaliselt, et veenduda seadmete tõrgeteta käivitumises. Lühiajalise käivitamisega tekib küll mõningane kütusekulu, kuid reaalselt vahetub kütus sellistes seadmetes kahe-kolme aasta jooksul," nentis ühing oma pöördumises.
Teemaga tegeleb maaeluministeerium koos keskkonnaministeeriumiga
Biolisandiga diislikütuse teema tõstatas maaeluminister Mart Järvik ja seda arutas 8. augustil ka valitsuskabinet.
Järvik ütles siis valitsuse pressikonverentsil, et põllumeestel on tekkinud uus probleem, sest uuemat tüüpi kombainid jäävad põllul seisma ja probleemiks on biolisand diislikütuses.
"Ja seisma jäävad nad tihti siis, kui kombain on kas pikemalt vihmapausi pidanud, on paigal seisnud. Järelikult see kütus on segatud kehvasti, see biolisand settib põhja, ummistab filtrit ja ongi probleemid käes. Uue tehnika filtrite hind on kallis. See on üks teema, mille me peame koos majandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga kiirelt lauda võtma ja püüdma lahendada," rääkis Järvik.
Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo ütles ERR-ile antud kommentaaris. et hirmu uute kütuste ees toetavad tugevad ärihuvid ja mitmete ettevõtjate hirmud senise äri kõrge kasumlikkuse kadumise pärast.
Toimetaja: Indrek Kuus