Möödunud nädalal teatas Järvik valitsuse pressikonverentsil, et põllumeestel on tekkinud uus probleem, sest uuemat tüüpi kombainid jäävad põllul seisma ja probleemiks on biolisand diislikütuses.

"Ja seisma jäävad nad tihti siis, kui kombain on kas pikemalt vihmapausi pidanud, on paigal seisnud. Järelikult see kütus on segatud kehvasti, see biolisand settib põhja, ummistab filtrit ja ongi probleemid käes. Uue tehnika filtrite hind on kallis. See on üks teema, mille me peame koos majandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumiga kiirelt lauda võtma ja püüdma lahendada," rääkis Järvik.  

ERR-ile antud usutluses täpsustas Järvik, et teda ajendas teemat valitsuses tõstatama Tartumaa põllumeeste liidu poolt saadetud ametlik pöördumine. Lisaks on ta enda sõnul biolisandiga kütuse kohta saanud kümmekond telefonikõnet.

"Aga see on alles probleemide algus, kui ilmad lähevad jahedamaks ja siis see biolisand hakkab filtreid ummistama, siis on oht ka ühistranspordile ja kõikidele diiselmootoritega sõidukitele, " rääkis Järvik, kes on tehnoloogiateaduste magister ja omal ajal töötanud remonditöökoja juhatajana ja bussijuhina.

Järvik märkis, et kaitsevägi oma sõidukitel biolisandiga kütust kasutama ei pea. "Järelikult oli ette aimata, et lisandid võivad põhjustada probleeme."

Cirkle K Eesti juht: biolisand ei ole probleem

Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo ütles ERR-ile. et hirmu uute kütuste ees toetavad tugevad ärihuvid ja mitmete ettevõtjate hirmud senise äri kõrge kasumlikkuse kadumise pärast.

"Ministri väiteid on meil võimatu kommenteerida, teadmata millist kütust ja kelle poolt tarnituna kõnealustes põllumajandusseadmetes kasutati. Sisuliselt oleks sama võinud juhtuda ka mistahes ilmaga ebakvaliteetse diislikütuse kasutamisel. Põllumeeste jaoks lisab hetkel ärevust kindlasti aga valitsuse plaan lõpetada erimärgistatud diislikütuse müük. Seega võivad need kaks teemat omavahel seotud olla," oletas Realo.

Circle K seisukohalt saab Realo sõnul vaid öelda, et Eesti on üks viimaseid riike Euroopa Liidus, kus toimub üleminek biokütuste ehk taastuvatest allikatest toodetud kütuse kasutamisele.

"Seetõttu oleme olukorras, kus saame õppida teiste sama kliimapiirkonna riikide kogemustest. Näiteks Soome kasutab kõrge biokütuse osakaaluga vedelkütuseid juba aastaid. Ühtlasi saame kasu ka vahepealsete aastate jooksul toimunud tehnoloogia arengutest. Kindlasti ei ole tänased biokütused enam võrreldavad kümne aasta taguste toodetega," rääkis Realo.

Realo ütles, et biokütustele esitatud kvaliteedinõuete väljatöötamisel Eestis on seadusandja kindlasti mõelnud ka toodete töökindlusele kõikvõimalikes ilmastikuoludes.

"Samas - nii nagu aegajalt esineb tarbijatel kvaliteediprobleeme tundmatu päritoluga fossiilse diislikütusega, nii ilmselt saab tulevikus olema ka biokütustega. Tundmatu müüja usaldamine ei saagi enamasti hästi lõppeda. Maksudest hoidumiseks on Eestis diislikütust kokku segatud näiteks raskest kütteõlist, mille aktsiisitasu sel ajal oli oluliselt madalam ning kui sellised niinimetatud vabrikud jätkavad tööd ka biokütuste segamisel ja müümisel, siis ilmselt jätkuvad nende klientidel tehnikaga seotud tõrked," lausus Realo.

Cirkle K kavatseb Realo kinnitusel kasutada talvises diislikütuses vaid sellist biokomponenti, mis ei halvenda diislikütuse külmataluvust. Ta nentis, et nõuete täitmine ei ole kerge, sest biokomponentidest, eriti teise põlvkonna kvaliteetse biodiisli ehk HVO osas ületab tihti nõudlus pakkumise.

Diislikütuse külmataluvuse kohta ütles Realo: "Kindlasti kehtib sama põhimõte nii fossiilsele diislikütusele kui biodiislikütusele ehk suvine toode erineb talvisest tootest ja seda just selleks, et tagada toote kasutatavus ka külmades oludes. Kuna fossiilsele kütusele lisandub nüüd biokütus, siis tuleb kütusemüüjal mõlemaga tegeleda ja see nõuab kütusemüüjalt nii uusi kompetentse kui turvalist tarnekanalit. Kahtlemata ei ole kõik enam nii lihtne nagu 10-15 aastat tagasi. Areng toimub aga igas valdkonnas ja tarbija jaoks, kes valib usaldusväärse kütusemüüja, ei peaks midagi oluliselt muutuma."