Vormsi Püha Olavi kiriku lasi 1219. aastal ehitada Taani kuningas Valdemar II. Algsest puukirikust on alles vaid praeguse pikihoone alused vundamendikivid. Kooriruum ehitati 13. sajandi teisel poolel juba kivist ja on säilinud tänaseni, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kunagine puust pikihoone hävis Liivi sõjas. "1575, kui Vormsit rüüstati, siis suure tõenäosusega see puukirik hävis ja nii nagu ajaloos ikka juhtub, et hiljemalt umbes kahe põlvkonna jooksul ehitatakse sõjas hävitatud kirikud üles, siis nii ka Vormsi Püha Olavi kirik ehitati üles 1632, kui kirik sai sellise ilme nagu tal tänapäeval on," selgitas EELK Vormsi Püha Olavi koguduse õpetaja Ants Rajando.

Suurem renoveerimine oli 1980. aastate lõpus, sest nõukogude ajal oli kirik jäänud väga kehva seisu.

Kiriku taaspühitsemine ja Teise maailmasõja eest pagenud inimeste esimene külaskäik kodukanti on põhjus, miks olavipäevast sai alates sellest ajast Vormsis igasuvine tähtpäev.

"Vormsile jõudis esimesena tagasi valge laev, mida me kõik eestlased oleme ju oodanud ja see oli aastal 1990. See on olnud Vormsi jaoks märgiline sündmus, kui said tulla endised vormsilased tagasi koju, vaadata oma kodusaart, tutvuda sellega, käia siin ringi. Samal aastal oli meie kiriku taaspühitsemine," rääkis Vormsi vallavanem Ene Sarapuu.

Oma kirjaliku tervituse läkitasid kiriku juubeli puhul Vormsi rahvale ka Rootsi kuningas ja Taani kuninganna.