Arvamusfestivali eestvedaja: Eesti ei vaja samameelsete noogutamisfestivali ({{commentsTotal}})

{{1564492200000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Huvitav ja edasiviiv arutelu sünnib ainult erinevate arvamuste olemasolu korral. Seega tehakse seekordsel arvamusfestivalil suisa erimeelsuste aktsepteerimise trenni, rääkis arvamusfestivali peakorraldaja Maiu Lauring ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Vastates küsimusele arvamusfestivali kuvandi kohta peamiselt liberaalse maailmavaatega inimeste kokkutulekuna ütles Lauring, et aruteludes osalejate hulgas on mitmekülgsust pigem aastatega järjest rohkem.

"See on ka miski, mida me alati arutelude korraldajatele südamele paneme – et julgege kutsuda teistsuguse arvamuse ja maailmavaatega inimesi. Huvitav ja edasiviiv arutelu saab ju toimuda ainult erinevate arvamuste olemasolul. Noogutamisfestivali me ei taha teha ega ka vaja ühiskonnana."

Ühe uuendusena viiaksegi sel aastal 9. ja 10. augustil toimuval festivalil läbi nn demokraatia treeningud, mille ühe osana treenitakse ka erimeelsustega hakkamasaamist.

"Nende treeningute taustal on mõte, et demokraatia eest tuleb hoolitseda nagu enda tervise eest, end liigutades ja teatud muskleid treenides. Ühist demokraatlikku ruumi loob ju iga kodanik oma valmisoleku ja aktiivsusega," selgitas Lauring.

Üks trennidest toimub koostöös ERRiga Meie tuleviku alal.

"Selle käigus õpitakse, kuidas saada üle erimeelsusega seotud ebamugavustundest ning mitte jääda konflikti kinni, vaid jõuda seisundini, kus võivad eksisteerida küll erinevad arvamused, aga inimestena oleme ikka sõbrad edasi või suudame vähemalt üksteisest lugu pidada."

Lisaks treenitakse arvamusfestivalil ka näiteks eneseväljenduse ja kaasatõmbamise "muskleid".

Sel aastal 7. korda korraldatava arvamusfestivali katusteema on tulevik ning selle raames joonistub peakorraldaja hinnangul välja kolm suuremat aruteluteemade suunda.

"Möödapääsmatult öko- ja kliima- ehk meie elukeskkonna kriis; tuleviku majandusmudelid; ning tuleviku inimene. Tundub, et üha rohkem on tuleviku elus roll inimesel endal – et ei küsi riigi käest, vaid üha rohkem on enda tundmist ning enesejuhtimist. Kuid kas me üldse suudame muutuda nii palju, kui tuleviku väljakutsed meilt nõuaks?"

Vastusena küsimusele festivali rahastamise ja sõltumatuse kohta tõi Maiu Lauring välja, et avalik raha moodustab vaid 25-30 protsenti eelarvest ning see tuleb peamiselt Paide linnalt ja Järvamaa omavalitsustelt. Ülejäänud tuleb toetajatelt ning vähesel määral ka omatuluna. Festivali palgal on neli poole kohaga töötajat, peamise inimjõu moodustavad 250 vabatahtlikku.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: