Ajakirjanduslikus mõttes ei saa arvamus olla vale - sest see on subjektiivne ning igal inimesel on õigus oma subjektiivsele arvamusele. Küll aga võib arvamus olla ekslik. 

Kui arvamuse taga pole tugevat argumentatsiooni ehk tõestust, mille põhjal arvaja on oma seisukoha kujundanud, siis vahendab inimene oma tunnetust või arusaama asjast. See võib minna täppi, aga võib osutuda ka ekslikuks. 

Just sellepärast tasub arvamuse täpsuse või ekslikkuse hindamisel eriti tähelepanelikult kuulata. Kuulata, kas arvamuse või välja käidud idee taga, mida teile just esitati, on ka mõni argument. Ja kui argument on, siis kas see argument tugineb mingil faktil.

Kui fakt on esitatud, siis kas sellel on ka allikas, millel see tugineb? Kui allikas on, mis tegelikult juba hakkab näima täitsa korraliku argumentatsioonina, tuleks siiski veel hinnata ka allika kvaliteeti ja usaldusväärsust. 

Näiteks viide raportile ei tähenda veel seda, et see raport on asjatundlikult koostatud. Mis siis, kui selle koostas näiteks mõni huvigrupp ja kirjutas sellesse tahtlikult sisse info, mis on just neile kasulik ja esindab just nende huve?

Või teine näide. Ekspert. Järjest enam on hakatud aru saama, et need teadlased on ühed targad inimesed. 80 protsenti eestlastest usaldab teadust kui sellist. Olen Arvamusfestivaliga töö tõttu juba õige mitu aastat seotud ning selle aja jooksul, on mul tekkinud aastast-aastasse võrdlusmoment nii teemade, arutlejate kui ka arvamuse täpsuse ja ekslikkuse osas.

Näiteks tänavust Arvamusfestivali kava sirvides torkas silma, et väga paljudes aruteludes osaleb mõni teadlane. Isegi kui teadlast pole nimeliselt välja toodud, on visandatud, et mingi teadlane võiks ikka arutelus olla.

See, et teadlased avalikkuses järjest enam esinevad on kindlasti hea. Siiski pole aga nii, et kui teadlane räägib, siis see peab tingimata tõsi olema. Kui teadlane räägib oma uurimisvaldkonnast, siis on ta ekspert. Kui aga räägib mõnest teisest valdkonnast, on ta arvaja nagu iga teine. 

Teine asi, mis mul Arvamusfestivali kava vaadates silma torkas olid teemapüstitused. Aasta-aastalt on arvamusfestivalile hakanud tulema järjest rohkem kodanikuühenduste, erakondade, aktivistide ja huvigruppide korraldatud arutelusid.

Sageli on nende teema- ja allikavalik juba ette kallutatud ning edastab sõnumit, mis on arutelu algatajale kasulik.

Ka selliste arvamuste ja arutelude argumentatsiooni tasuks suhtuda kriitiliselt, sest see pole siis ju enam argumenteeritud arutelu, vaid aruteluks lavastatud sisuturundus ja reklaam. Vahest on just see viimane tekitanud Arvamusfestivali väsimuse ning tõstatanud arutelusid, kas selle ürituse aeg pole ehk ümber saamas?

Tuleme tagasi selle arvamuse ekslikkuse tuvastamise juurde. Arvamuse täpsuse või ekslikkuse üle otsustamiseks on vaja kuulata, kuulata argumentatsiooni, selle faktilisust, selle allikaid.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.