"Nädala eest jutt, et Eestis on augusti lõpus oodata 40 kraadi sooja. /.../ Aga ma vaatasin ja ükski allikas ei ütle, et meil võiks augustis 25 kraadigi tulla. Jääb hoovihmade ja äikesevõimalusega ilm ilmselt kuu lõpuni püsima," rääkis Kamenik "Ringvaates".

Juuli oli üle maailma aga kõige kuumem kuu alates sellest ajast, mil niisuguseid mõõtmisi tegema hakati. Kamenik tõdes, et osaliselt on see tingitud kliimamuutusest, osaliselt ka sellest, et mõõtmised on muutunud paremaks ja andmeid on rohkem saada.

"Aga see on tõsi, et kõik mõõdetava aja kõige kuumemad aastad maakeral on olnud viimase 10-20 aasta jooksul - 1998. aastast alates. Seda seostatakse mitte ainult kasvuhoonegaaside kasvuga, vaid ka sellega, et ka ookean soojeneb. See tähendab, et talvisel ajal ookeanialad on soojemad ja kuna maakerast umbes 70 protsenti on kaetud veega, siis see, milline ookeani temperatuur on, määrab päris palju," selgitas Kamenik.

Tema usub, et kliima soojenemise mõttes on maailm alles mingi protsessi alguses. Tema hinnangul ei ole selle peatamiseks midagi võimalik teha ning olukorraga tuleb õppida kohanema.

"Siin on üritatud igasuguste meetmetega, nagu Pariisi kliimakokkulepe jne, midagi ette võtta, aga ma arvan, et pigem tuleks ikkagi kohaneda ja mõelda, kuidas me sellega hakkama saame. Seda peatada ei saa väga," rääkis ta.