Valitsus kaalub põllumeeste soodusaktsiisiga diislikütuse kaotamist
Valitsus kavandab ühe võimalusena põllumajanduses kasutatava soodusaktsiisiga ja erimärgistatud diislikütuse kaotamist. Praeguse süsteemiga kaotab riik hinnanguliselt viis miljonit eurot aastas. Põllumehed on skeptilised, kas kavandatav otsetoetuste süsteem oleks piisavalt paindlik.
Pole mingi probleem sõita oma diiselautoga tanklasse ja lasta paaki odavamat siniseks värvitud diiselkütust. Registreerid oma ostu ID-kaardiga ära ja säästad liitri pealt kolmkümmend kuus senti. Seda kütust võib tegelikult kasutada vaid põllumajanduses ja kutselisel kalapüügil, kus see on mõeldud nende tegevuste toetuseks. Odavamat kütust muuks otstarbeks kasutavate petiste tõttu saab riik igal aastal umbes viis miljonit eurot kahju, vahendab "Aktuaalne kaamera".
Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juht Raili Roosimaa ütleb, et süsteem, kus nemad saavad kontrolli teostada alles pärast ostu sooritamist, pole väga efektiivne.
"Sellisel kujul see süsteem väga jätkusuutlik ei ole. Järelevalvet tagantjärele teha on väga kallis, ei ole ka väga efektiivne. Seal ei ole ka väga suurt mõju. Need summad seal üksikute rikkumiste puhul ei ole väga suured," ütles Roosimaa.
Näiteks 2017. aastal avastas maksu- ja tolliamet 136 rikkumist, 2018. aastal 123 ja tänavu seitsme kuuga 63. Samas on avastatud rikkumiste arv vaid väike osa tegelikest kahjudest.
Valitsus plaanibki süsteemi nüüd muuta - üks variant on hakata juba kütuse müügil tuvastama, kas isikul on üldse õigust erimärgistusega diislit osta.
Maaeluminister Mart Järviku sõnul on see kallim variant, sest selleks on vaja üles ehitada IT-süsteemid. Odavam oleks tema sõnul kütuse värvimine üldse lõpetada ja maksta põllumeestele selle asemel PRIA kaudu hektaripõhist kütusetoetust.
"See on tagurpidi arvutus ja ühe aasta jooksul annab see süsteem nii välja timmida, et saavad kõik õiglaselt selle toetuse, mis nendele ette nähtud, kätte," rääkis Järvik.
Põllumehed aga ütlevad, et just praegune süsteem tagab paindlikkuse, sest hektari järgi makstes ei arvestataks näiteks põllukultuuride eripärasid,
Alexela juhatuse liige Alan Vaht kardab, et otsetoetused põhjustaks riigile täiendavat bürokraatiat ja pooldab praeguse süsteemi jätkamist, kus petiseid senisest enam vahele võetaks.
"Peaks rohkem panema rõhku sellele, et kuivõrd on kontrollitav, kes on need tankijad ja ID-kaardiga tuvastatakse need kliendid. Kui maksu-tolliamet seda poolt rohkem kontrolliks, siis olekski probleem lahendatud," sõnas Vaht.
Minister Järvik loodab osapooltega eriarvamused lahendada ja muuta süsteemi juba järgmise aasta algusest.
Toimetaja: Aleksander Krjukov