"Vaatame kindlasti üle väljamaksmise korra. Võib-olla tuleb vaadata ka Eesti lähinaabrite poole, kus väga suurtele tootjatele toetusi ei maksta. Aga see juhtub pärast eelarve vastuvõtmist," ütles Järvik kolmapäeval Vikerraadio saates "Reporteritund".

Samuti lubas minister tegeleda sellega, et kui praegu kasutatakse üleminekutoetuste maksmiseks referentsaastatena perioodi 2008-2009, mis tähendab, et toetust võivad saada ka need, kes enam ei tooda, siis selline praktika lõppeks.

Eesti on viimasel paaril aastal maksnud põllumeestele üleminekutoetusi 15 miljoni euro väärtuses, mis on Euroopa Liidu reeglite järgi maksimaalselt lubatav maht, kuid järgmisel aastal saab riigieelarves neid maksta ainult 5 miljoni euro mahus. Järviku sõnul püüab ta leida eelarves üleminekutoetusteks rohkem raha, kuid tunnistas, et see on väga keeruline.

Järvik tahab ohjeldada maamaksu tõusu

Saate kuulajate küsimustele vastanud maaeluminister lubas tegeleda ka sellega, kui pärast kavandatavat maade ümberhindamist võiks tõusta maamaks. Järvik avaldas lootust, et maa maksustamise hinna tõustes ei hakka omavalitsused seda kohe küsima maksimummääras, mis on 2,5 protsenti maa hinnast.

"Kindlasti on minu huvi et maksumäär kohe üles ei hüppaks. Omavalitsused saavad määrata protsendi, kui palju maksu võetakse - arvan, et volikogud hakkavad seda treppi uuesti käima, kui tulevad uued määrad - algul langetatakse ja siis tasapisi hakkavad määras uuesi tõusma. Ma ei usu, et omavalitsused oma valla põllumajandust tapma hakkkavad," rääkis Järvik.

Samas rääkis ta, et soovib maamaksu järsu tõusu ära hoida. "Kuigi see ei ole otseselt minu valdkond, aga kui nii peaks juhtuma, et 2,5 protsenti on järgmisel aastal igal pool kehtestatud, siis kavatsen küll sekkuda," ütles maaeluminister.

Lisaks tunnistas minister, et plaanib uuesti välja tulla riigikogu eelmises koosseisus välja langenud väärtusliku põllumaa seaduseelnõuga, et hoida ära linnade ümbruses paikneva väärtusliku põllumaa minek elamurajoonide alla.

Tulemas on eelnõu toidu käibemaksu erisuste kehtestamiseks

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmest maaeluminister lubas, et lähiajal esitatakse valitsusele eelnõu toiduainete käibemaksu erisuste kehtestamiseks, et toetada Eestist toodetud toitu.

"See oli kirjas ka EKRE soovilistis ja see on ka lähiajal minu poolt valitsuse lauale tulemas. See peaks käibemaksu diferentseerima ja loodan, et suudame sellise eelnõu uue aasta sees välja käida," rääkis Järvik. Tema sõnul võiksid Eestis toodetud toiduained olla üldiselt maksustatud 9-protsendise käibemaksuga ning suuremaid maksusoodustusi võiks teha ka eesti mahetoidule. "Mõtteid on, lähen nendega kabinetti ja loodan leida toetust ka teistelt koalitsiooni osapooltelt," ütles Järvik.

Samuti rääkis maaeluminister edasiminekust võitlusel välismaise toidu müümisel eesti toidu nime all.

"Suvise turgude kontrolliga saavutasime juba mingit edu ja see jätkub ka tulevikus. Olukord muutus paremaks juba sügisel võrreldes kevadega," tõdes Järvik. Ta avaldas lootust, et Soomes välja töötatud analüüsimeetodit, millega saab puu- ja juurviljade päritolumaa kindlaks määrata, saab juba järgmisel aastal ka Eestis laialdaselt kasutama hakata.

Järviku kinnitusel tegutseb valitsus ka selle nimel, et ühtlustada Euroopa Liidu järgmises eelarveraamistikus Eesti ja teiste riikide põllumajandustoetused.

Veel puudutati saates erimärgistatud kütuse teemat ning Maaelu sihtasutuse rahastamist ja selle tulevast tegevust.