Jevgrafov kirjutas neljapäeval Kiigele kirja, et talle jääb arusaamatuks, miks sotsiaalminister hindab Narva linnavalitsuse tegevust erihooldekodu rajamise küsimuses lähtudes infost, mis jõudis ministeeriumisse päevauudiste vahendusel, aga mitte küsides Narva linna hinnangut ja arvamust. Linnapea soovitab ministril mitte toetuda allikatele, mis on mitteobjektiivsed.

Jevgrafovi etteheide hoiduda mitteobjektiivsest allikatest on mõneti kummaline, sest ERR-i poolt tõstatatud teemas oli allikaks just linnapea ise. Ka edasises lakoonilises vastuses Kiigele kordab ta täpselt seda sama juttu, mida rääkis varem ERR-i ajakirjanikule.

"Psüühilise erivajadusega inimeste erihooldekodu rajamine kogukonna keskele, kus on  palju koole, lasteaedu ja muid rohke külastatavusega objekte, pole mõistlik, kuna need abivajajad võivad olla endale ja teistele linnaelanikele ohtlikud. Samuti linnakeskkond võib psüühilise erivajadusega abivajajatele olla ebaturvaline," leiab Narva linnapea.

Sotsiaalminister Tanel Kiik saatis sel teisipäeval Narva linnapeale kirja, kus üritas hajutada viimase hirme psüühikahäiretega inimeste ohtlikkuse osas.

"Eesti riik on üle kahe aastakümne tegutsenud selle nimel, et psüühikahäirega inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu. Peale ulatuslikku erihoolekandeasutuste reformi algust on suletud kuus suurt ajale jalgu jäänud hooldekodu ning seal elanud inimesed on leidnud omale kaasaegse ja inimväärse elukoha. Paljud neist inimestest käivad tööl, mis minevikus oli mõeldamatu. Iganenud eelarvamused on praktikas ümber lükatud, sh müüt ohtlikkusest," kirjutas Kiik.

"Soovitame teil kindlasti tutvuda teiste omavalitsuste positiivsete kogemustega, kuhu psüühilise erivajadusega inimestele selliseid võimalusi on loodud. Julgustame teid võtma oma elanike heaolu tagamiseks vajalike investeeringute osas eestvedaja rolli ning oleme omalt poolt valmis seda nõu ja jõuga toetama," soovitas Kiik Narva linnapeale. 

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab Narva linnas 925 psüühikahäirega ja 249 vaimupuudega inimest. Ida-Virumaal elab kokku 3522 inimest, kellel on kas psüühikahäire või vaimupuue ja kes ühel või teisel hetkel võivad vajada erihoolekandeteenuseid. Kuigi 172 Narva linna elanikku juba saavad erihoolekandeteenuseid, siis veel 58 inimest vajaks igapäevaseks toimetulekuks abi. Mitmed Narva linna elanikud on olude sunnil liikunud teistesse piirkondadesse, kuna Narva linnas hetkel neile sobivaid erihoolekande kohti ei ole. AS Hoolekandeteenused teatel elab teistes Eesti hooldekodudes üle 40 erivajadusega Narva elaniku.