Hoolekandeteenused kavatseb Narva ehitada kahekorruselise nelja korteriga hooldekodu, kus võiksid elada ja ööpäevaringset tuge saada 24 psüühilise erivajadusega inimest. Taolisi kodusid ehitatakse kogu Eestis, kuid Narva linn näitas Hoolekandeteenustele pikemalt mõtlemata ust.

"Need asutused ei pea olema linna piirides. Ja teiseks, nemad ütlesid, et seal täiesti puudub valveteenus. See tähendab seda, et haiged inimesed võiksid jalutada vabalt linnas. Ma ei arva, et see on linnaelanike huvides, see hoolduse teenus peaks tagama ohutuse tervele linnale," põhjendas Narva linnapea Aleksei Jevgrafov.

Linnapea hinnangul võivad psüühilise erivajadusega inimesed teistele elanikele ohtlikud olla, seepärast peaksid erihooldekodud asuma linnast väljas.

AS Hoolekandeteenused avalike suhete juhi Katrin Pärgmäe sõnul elab teistes Eesti hooldekodudes üle 40 erivajadusega Narva elaniku, seepärast oleks Narva erihooldekodu vajalik eeskätt kohalikule kogukonnale. Piltlikult öeldes metsa ehitatud kodul poleks aga mingit mõtet. 

"Psüühilise erivajadusega inimesel on väga oluline olla kogukonnas. Neil on vaja ligi saada kauplusele, apteegile, raamatukogule, perearstile ja see kõik võiks olla kuni kilomeetri või pooleteise kilomeetri jalutuskäigu kaugusel," sõnas Pärgmäe.

Ta kinnitas, et Narva linnajuhtide kartused on alusetud.

"Psüühilise erivajadusega inimesed ei ole kuidagi ohtlikumad, kui tavainimesed. Seda kinnitab politsei- ja piirivalveameti statistika ja seda kinnitab ka meie kogemus. Need inimesed on väga sarnased tavalistele inimestele, neil lihtsalt, tulenevalt nende haigusest, on ühes või teises kohas vaja abi. Vahel see abi on näiteks selline, et aidatakse neil eelarvet koostada või leppida kokku, kes järgmiseks süüa teeb, aga nad ei ole kuidagimoodi ohtlikumad kui tavainimene."

AS Hoolekandeteenused loodab teenuse sisu selgitades Narva omavalitsuse hirme kaotada ning erihooldekodu piirilinna kolme aasta pärast rajada. Narva seisukoht on praegu kindlalt eitav, kuid linnapea Aleksei Jevgrafovi sõnul võib see peale tutvumist teiste omavalitsuste kogemusega muutuda.

Hoolekandeteenused on viimase seitsme aasta jooksul rajanud erivajadustega inimestele 25 omavalitsuses üle tuhande kaasaegse teenusekoha.