Samost ja Sildam rääkisid avalikkusest ja selle mõjutamisest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam puudutasid pühapäeval omanimelises saates mitmel korral avalikkuse informeerimise ning ühiskondlike arutelude teemat.

Sildam kahetses, et laupäeval Paides lõppenud Arvamusfetivalil ei küsitud peaminister Jüri Rataselt kordagi teravaid küsimusi teemadel, millest valitsusjuht rääkis.

"Ja mitte keegi esita talle (peaminister Ratasele - ERR) küsimust - aga mis siis tuleb Eesti põlevkivi asemele? Kus Eesti saab selle elektri?" rääkis Sildam, kirjeldades erakonnajuhtide debatil energeetikat puudutavat osa.

Samuti ei arendatud edasi siseminister Mart Helme algatatud teemat inimeste jälgimisest ja moodsast infotehnoloogiast ning selle võimalikus ohust demokraatiale, lisas Sildam. "Seda arutelu ei tekkinud! Ja mitte keegi eei küsinud ka peaministrilt, et teie siseminister ütleb, et Suur Vend võtab Eestis üle demokraatia ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, kui me sellele vastu ei astu - mida siis teha? Mina oleks tegelikult tahtnud sellist diskussiooni!" rääkis Sildam.

"Seda, et nelja erakonna esimehed istuvad tugitoolides ja räägivad laupäeva õhtul Paide Vallimäel täpselt seda juttu, mida nad tahavad ja tegelikult mitte keegi ei esita neile täpsustavaid küsimusi, tekitas minu jaoks võib-olla veidi ajaraiskamise tunde," tõdes ta.

Eesti puudub diskussioon kanepi legaliseerimise üle

Samuti tõdesid saatejuhid, et Eesti poliitikud hoiduvad dikskussioonidest kanepi legaliseerimise teemal, mis sel nädalal on tõusnud Euroopas laiemalt avalikkuse tähelepanu alla, kuna Luksemburg plaanib seda teha.

"Meil siin diskuteeritakse küsimuste üle, mis on kohati väga abstraktsed, aga selliste asjade kohta ma ei ole märganud, et ükski poliitik oleks midagi öelnud," rääkis Samost. Ta leidis, et ilmselt käituks enamus poliitikuid, kui neilt kanepi legaliseerimise kohta küsida, sama moodi nagu Tõnisson Oskar Lutsu "Kevades", kui tunnistas, et oleks pigem kodunt ära läinud kui Tootsiga kohtunud.

Sildam lisas, et kui küsida riigikogu liikmetelt spetsiifilisemaid kanepit puudutavaid küsimusi, siis ilmselt suur osa neist jääks nendele vastamisega jänni.

"Võib-olla seda arutelu oleks vaja, sest kui Euroopa Liidus mõni riik läheb seda teed ja Ameerika Ühendriikides on terve rida osariike juba läinud, siis võiks ju küsida," leidis Samost. "Selline arutelu on Eestis puudu. Eesti on üli-poliitkorrektne riik, kus selliseid arutelusid ei taheta pidada. Aga ilma asjata - võiks arutleda selliste asjade üle," leidis Samost.

Sildam lisas, et vahest ei ole arutelu puudumise ttaga mitte poliitkorrektsus, vaid mõistmise puudumine, et see teema on tõusmas päevakajaliseks. "Ja mitte ainult Kalamaja hoovis, vaid kogu Eesti hoovis," tõdes ta.

Suhtekorraldajate mõju Eesti avalikkusele

Avalikkuse informeerimise teema tõusetus ka arutelus, mis tõukus riigiasutuste kommunikatsioonitöötajate arvu uudisest.

Sildami hinnangul ei ole 300 kommunikatsiooniga tegelevat inimest riigiasutustes liiga palju, kuna teemasid, mida nad peavad katma on väga palju.

Samost meenutas siiski, et suhtekorraldajate arv - kui arvestada ka kohalikes omavalitsustes ning erafirmades tegutsevaid PR-inimesi - on Eestis ületanud ajakirjanike arvu ning see mõjutab Eesti avalikkust.

"Mure on selle, et Eestis ajakirjandus sõltub täna juba väga palju sellest, mida suhtekorraldajad teevad," rõhutas Samost, kes tunnistas ajakirjanduse rasket seisu seoses reklaamiraha liikumisega Eesti meediaväljaannetelt välismaale.

"Kontekst, kus Eesti ühiskond on, on keeruline ja siin on palju tulevikku suunatud küsimärke," ütles ta lisades, et mõni aspekt selles teeb ta murelikuks. "See vastutus, sellises olukorras, kus on panustatud nii suur hulk inmressurssi ja raha ning samas ajakirjandus on nii haavatavas olukorras - see vastutus on ülisuur ja ta muutub järejst suuremaks. Kas seda vastutust päris hästi tajutakse, selles ma ei ole päris kindel," ütles Samost.

"Ma kutsun üles sellele, et poliitkud ja riigiametnikud annaksid endale aru, kui suur ja kasvavalt suur on nende mõju Eesti avalikule ruumile," rääkis Samost.

Saates puudutati ka Eesti poliitikast lahkujaid Kalle Pallingu näitel ning Eesti suhteid Ameerika Ühendriikidega.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: