"Esimene lähtekoht on see, et parlamendi vanematekogu koguneks ja arutaks neid ootusi ja arutaks ka võimalikke kandidaate," ütles Urmas Reinsalu ERR-ile.

"Kui meil on kaalukas, neutraalne õiguskantsler, siis paar parteid on tema nime üles seadnud, ilma et temale endale oleks ettepanek presidendiks kandideerimiseks tehtud, ega ta ei ole ka mingisugust nõusolekut andnud. Ma saan suurepäraselt aru, et ta ei soovi ennast nende parteide poolt niimoodi ära kasutada," lausus Reinsalu.

Reinsalu rõhutas, et Isamaa Madise kandidatuuri ei välista, aga ootab enne laiemat debatti parlamendiliikmete, võimalike presidendikandidaatide ja ühiskonna vahel.

"Meie jaoks on oluline, et me saame erakondadega vanematekogus arutada ja me saame ka võimalike kandidaatidega pidada dialoogi. Me ei kõnele praegu presidendi määramisest Eesti Vabariigile. See on teistsugune menetlustee," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul pelgavad koalitsioonierakonnad sisulist arutelu võimalike presidendikandidaatide üle.

Reinsalu ütles, et ei oota konkursi tüüpi presidendirallit, aga sooviks ka erinevate erakondade ootustest nende erakondade esindajatega näost näkku avalikkuse ees suhelda. "Ma soovin, et kõigi parteide ühises formaadis kuulatakse erakondade ootusi ja erakondade valmidust ühe või teise kandidaadi osas," lausus Reinsalu.

Mihhail Kõlvart ootab aga Madiselt selget kandideerimisotsuse väljaütlemist.

"Presidendi koht ei ole positsioon, kuhu määratakse, vaid see on koht, kuhu valitakse. Ja selleks, et inimene oleks kuskile valitud, peab ta kõigepealt ise ütlema, et ta on selleks valmis. See, et tal on praegu selline ametikoht, mille puhul võib tekkida ka õiguslikke küsimusi, kas ta saab kandideerida või mitte, ei saa mõjutada üldist protsessi," rääkis Kõlvart.

"Igal potentsiaalsel kandidaadil võivad olla erinevad asjaolud. Sellepärast inimesed teevadki valiku, kas see ametikoht on missioon või see on lihtsalt positsioon, kuhu määratakse. See arutelu, kus räägitakse, et kõigepealt peavad kõik tagama hääled ja need hääled ka lubama ja siis inimene otsustab, kas ta kandideerib või mitte, ei ole minu arvates korrektne, rääkimata sellest, et seda nõuda ei ole korrektne," lisas ta.

"Seega mina lähtun praegu objektiivsest reaalsusest. Kandidaate on mitu. Ja nende seas mina ei näe, et oleks Ülle Madise. Seega erakonnad tõepoolest lähiajal peaksid tegema valiku nende seast, kes päriselt on valmis kandideerima või siis tulema välja uue kandidaadiga," sõnas Kõlvart.

Kõlvarti sõnul peaks võimalik presidendikandidaat tulema välja nii enda visiooniga kui ka oma programmiga ja ta peab osalema avalikus arutelus.

Endine õiguskantsler Allar Jõks kirjutas eelmisel nädalal sotsiaalmeedias omale kogemusele tuginedes, et Ülle Madise ei tohi õiguskantslerina mingit initsiatiivi näidata, peab täitma oma ametiülesandeid erapooletult ja pühendunult, vältides ükskõik, mis moel sidumist ühegi erakonnaga.

"Õiguskantsleri ametikoht kohustub hoiduma kõigist sammudest, mida võiks tõlgendada "erakonna tegevuses osalemisena". Fraktsiooni uste taga kraapimine poliitilise toetuse saamiseks sellise mulje paraku loob," rõhutas Jõks, kes kandideeris presidendiks 2016. aastal.

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) teatas esmaspäeval, et kutsus 11. augustiks kokku riigikogu vanematekogu, et arutada eelseisvaid presidendivalimisi ning seda, kuidas valida järgmine Eesti Vabariigi president parlamendis.

Presidendikandidaatide esitamine algab 21. augustil ning valimiste esimene voor on 2. septembril.