Väikepruulikoda loodab ühisrahastusplatvormilt kaasata investeeringuteks kuni 750 000 eurot
Käsitööõlut tootev väikepruulikoda Õllenaut soovib ühisrahastusplatvormi Fundwise abil kaasata investeeringuteks kuni 750 000 eurot. Ettevõte plaanib välja vahetada oma seadmed, et toota rohkem ja kvaliteetsemalt, mis avaks enam eksporditurge.
Ühena esimestest Eestis käsitööõlle tootmisega alustanud Õllenaut soovib investeerida uutesse seadmetesse, mis avaks neile enam eksporditurge, mis võimaldaks nende senist mahtu kuuekordistada. Eesti käsitööõlleturg on nende hinnangul küllastunud.
Ühisrahastuse abil loodab ettevõte soetada uue pruulikoja, villimisliini, metallvaadid koos seadmetega ja kvaliteeditagamise seadmed. Kokku peaks investeering ulatuma 1,28 miljoni euroni, sellest 494 000 eurot on saadud toetusena PRIA-lt ja 370 000 on investeerinud senised osanikud. Ülejäänu peaks tulema ühisrahastuse abil. Eesmärk on koguda 310 000 kuni 750 000 eurot. Kui maksimaalne eesmärk saab täidetud, võimaldab see investeerida mh ka purgiliini. Uus pruulikoda valmib järgmise aasta jaanuaris.
Praeguseks on kaasatud 61 820 eurot ehk vaid 20 protsenti loodetust, kampaania kestab 30. augustini.
Möödunud aastal oli ettevõtte käive 257 000 eurot, kahjum 66 400 eurot. Aasta varem oli käive 324 000 eurot, kuid kahjum ulatus 98 000 euroni.
Laienemiseks on Õllenaut kaasanud omanikeringi ka kõrtsiketi Vana Villem, alkoholi hulgimüüja Balmerk (endine Dunker) ja Carlsberg Ukraina kaks endist tippjuhti.
Ettevõte tõdeb oma investeerimisplaani tutvustuses, et nii globaalne kui ka Eesti käsitööõllesegment on küllastunud ja ei kasva enam piisavalt, samal ajal kui alkoholivaba õlu ja kali näitavad kahekohalist kasvu. Praegune seadmepark võimaldab ettevõttel pruulida pudelis järelkääritamise meetodil kuni 150 000 liitrit õlut aastas, selle meetodiga aga jääb pudelipõhja liiga palju setet. Õllenaudi praegune seadmepark ei võimalda ka alkoholivaba õlut ega kalja toota ning selle koguvõimsus on suurtele eksporditurgudele sisenemiseks liiga madal. Uus pruulikoda lahendab ettevõtte hinnangul kõik need probleemid.
Käsitööõlle osakaal kogu õlleturust on Eestis kolm protsenti. Õllenaut peab oluliseks ka siinset turuosa kasvatada. Sellest tulenevalt soovib tootja pöörata rohkem tähelepanu massiõlle tarbijate maitse-eelistustele ehk plaanib toota enam laiatarbemaitsele vastavat kesvamärjukest, mis tagaks suure tootmismahu. Lisaks planaib ettevõte hakata tootma laagerõlut, millega võita Skandinaavias turgu alkoholimonopolide korraldatavatel vähempakkumistel osaledes, mis võitmise korral tagab tohutu tootmismahu. Samuti plaanib ettevõte asuda pruulima nn nimetuid omamärgitooteid pubi- ja poekettidele.
Õlletootja püsisortimenti kuulub praegu seitse nimetust. Uute seadmetega saab parandada ka nende kvaliteeti, et setet tekiks vähem. Edaspidi soovib Õllenaut ka linnaseid, humalat ja pärmi otse tootjatelt osta, seni kasutatakse importööride vahendust.
Praegu müüb ettevõte 80 protsenti oma toodangust Eestis, jakettides on ettevõtte turuosa 28 protsenti. Edaspidi peaks aga eksport moodustama 50 protsenti. Näiteks Soomes algab müük K-Goupile (Citymarket) tänavu augustist, läbirääkimised on käimas ka ühe Rootsi kõrtsiketi ja Lõuna-Hiina importööriga.
Ühisrahastusplatvormi abil loodab ettevõte kasvatada oma väärtust seniselt kahelt miljonilt eurolt 2,32 kuni 2,76 miljoni euroni. Osakud moodustavad 13 kuni 27 protsenti ettevõttest, osaku nimiväärtus on 13 eurot. Õllenaut prognoosib nulli jõudmist juba järgmisel aastal ja lubab dividendideks jagada hiljem vähemalt 20 protsenti ettevõtte puhaskasumist.
Toimetaja: Merilin Pärli