Illegaalsed ehitusprügi hunnikud tekitavad Tallinna võimudele peavalu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna linnavalitsusele teevad peavalu kinnistud, kuhu kerkivad illegaalsed ehitusprügi hunnikud, sest osa jäätmekäitlejaid ei tee oma tööd ausalt ja korralikult. Linn süüdistab keskkonnainspektsiooni ebapiisavas järelevalves.

Ehitustöödest järele jäänud prügi tuleb anda jäätmekäitlejale, kes peaks sealt välja sortima taaskasutatavad materjalid ning ülejäänu lõppladestusse viima. Tallinna linnavalitsusele on aga jõudnud kaebuseid nii eraomanikele kui ka riigile kuuluvate kinnistuste kohta, kuhu käitlejad on kliendilt saadud prügi lihtsalt hunnikusse visanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meile on teada kolm hästi naljakat, või pehmelt öeldes juba tragikoomilist juhtumit. Üks on aadressil Betooni 2c, mis puudutab otseselt Tallinna linna ja aktsiaseltsi Tallinna Tööstuspargid. Me ei saa täna realiseerida tööstuspargi arendust lõpuni, sellepärast, et keegi hull ei osta krunti prügimäe kõrvale," rääkis Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu.

Betooni tänava tööstuspargi ülejäänud kruntidel tegutsevad ettevõtted, kuid prügimäe kõrval asuvaid kaht kinnistut pole Tallinna Tööstuspargid üle aasta suutnud maha müüa.

AS-i Tallinna Tööstuspargid juhataja Margus Jaanson tõdes, et põhjus on selge, sest isetekkelise prügimäega kaasnevad omad ohud, muu hulgas ka tuleoht.

"See on meie jaoks täna probleem, meie kinnistud on müümata," lausus ta.

Samasugused probleemsed prügimäed asuvad näiteks Koplis endise Metallisti tehase alal ja Nõmmel Silikaltsiidi tänaval. Nii linn kui ka keskkonnaministeerium tõdesid, et ilmselt on nende taga pahatahtlikud musta äri ajajad, kelle eesmärk on kiirelt raha teenida.

"Siin on see kriisikoht, kuidas tagada jäätmekäitlejate usaldusväärsus. Küsimus on ju järelevalves. Ütleme siis nii, et täna vägisi tundub, et keskkonnainspektsioon ei suuda seda järelevalvet piisavalt teostada," ütles Riisalu.

Inspektsioon tõdes, et nemad on inspektorite arvult väiksem kui Tallinna munitsipaalpolitsei, kellel tegelikult on samuti õigus jäätmekäitlejatele üle valvata.

Keskkonnaministeeriumil on illegaalsete prügilate ennetamiseks plaanis edasi minna eelmisel valitsusel menetlemata jäänud eelnõuga, mis seaks jäätmekäitluslubade väljastamisele karmimad kriteeriumid.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ütles, et muudatuse järel peaks luba taotlev ettevõte esitama ka garantii, näiteks rahalise deposiidi, kindlustuse või krediidiasutuse tõendi, tagamaks, et jäätmed saavad käideldud.

"See annaks täiendava meetme selleks, et pahatahtlikud ei kasutaks süsteemi ära, kus eesmärk ongi kiirelt rikastuda," selgitas Heinma muudatuse sisu.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: