Keskkonnainspektsioon soovib hakata läbi viima jälitustoiminguid ({{commentsTotal}})

Ebaseaduslik akude vedu Eesti-Läti piiril
Ebaseaduslik akude vedu Eesti-Läti piiril Autor/allikas: Keskkonnainspektsioon

Keskkonnaministeerium soovib, et sarnaselt politseile võiks jälitustegevuseks õiguse anda ka keskkonnainspektsioonile. Ühtlasi võib seadus muutuda nii, et suurte prügihunnikute vedelemajätmine oleks kuritegu ka juhul, kui loodus sellest otseselt ei kannata.

Kui keskkonnainspektsioon soovib kriminaalmenetluse raames telefone pealt kuulata või postipakke avada, siis täna nad seda teha ei tohi. Inspektsiooni viieliikmelist uurimisosakonda juhtiv Rocco Ots ütleb, et sel puhul tuleb abi küsida politseilt. Aga inspektsiooni asjade eest võiks ikka inspektsioon vastutada. 

"Ja teisest küljest võtab see politsei ressursi, mida neil alati ei ole ja siis meil käib aeg-ajalt kauplemine, et kas nad saaks ja kuidas saaks. Et seda olukorda parandada, olekski vaja jälitusõigust inspektsioonile. Siis oleks ka jälitustoimik ja vastutus inspektsiooni käes," rääkis Ots ERR-ile.

Pealegi tunnevad inspektsiooni uurijad keskkonnavaldkonda paremini kui keskmine politseinik. "Nad ei pruugi aru saada, et midagi on valesti. Näiteks, kui on kohapüügi keelu aeg ja sellest räägitakse, siis see ei tundu politseinikule kahtlane. Kui inspektor kuuleb seda, et räägitakse kohadest püügikeelu ajal, siis on kohe selge, et on põhimõtteliselt kuritegu toime pandud."

Juhtunud on sedagi, et kurjategijad kasutavad slängi, mida nende vestlust pealt kuulav politseinik ei tunne. Rocco Otsa sõnul ei tähendaks seadusemuudatus, et keskkonnainspektsiooni uurijad kellegi pistikupesasse mikrofoni paneks. Tehnilise töö teeks ikkagi ära politsei, aga juhtroll oleks inspektsioonil.

"Ma muidugi ei välista seda, et mingites olukordades, kus vaja, võime mingeid asju jälgida aga see on pigem marginaalne lugu," lausus Ots.

See, missuguste kuritegude uurimisel üldse tohib jälitustoiminguid kasutada, on seaduses täpselt paika pandud. Justiitsministeeriumile saadetud kirjas soovitab keskkonnaministeerium seda loetelu pikendada.

"Varasemalt on jälitamise õigus antud metsa-, kala- ja jahikuritegevuses. Keskkonnainspektsioon oma tegevuses on märganud, et tegelikult peaks siia lisama ka muud keskkonnaalased kuriteoliigid, nagu keskkonnaloata tegutsemised ja ennekõike jäätmealased kuritegevused," rääkis keskkonnaministeeriumi õigusosakonna juhataja Eda Pärtel.

Muuhulgas on riik pidanud rinda pistma inimestega, kes toovad Venemaalt Eestisse külmutusseadmete gaase. Ohtlike gaaside hinnad on rangete reeglite tõttu kõrgel ja sestap teenivad vahendajad gaaside pealt kuni saja kordset tulu. Mure on ka pliid sisaldavate akude ja patareidega. Mõned üksiküritajad korjavad akud Skandinaaviamaades kokku ja püüavad neid läbi Eesti Lätti viia. Seal on hinnad kõrgemad.

"Aga on ka suuremaid tegijaid, kes toovad hästi suure koguse. Ja hulluks läheb asi siis, kui nad hakkavad neid akusid meil siin põletama, et plii kätte saada ja ainult plii maha müüa. Siis saastatakse nii õhku kui pinnast ja kõike muud sinna juurde," lausus Rocco Ots.

Ka omavoliliste prügiladustajate jaoks tahab inspekstoon seadusemuudatust

Hoopis omaette seadusemuudatust oleks nii ministeeriumi kui inspektsiooni hinnangul tarvis nende jaoks, kes suure koguse jäätmeid lihtsalt vedelema jätavad. Siin on heaks näiteks need, kes jätsid vedelema Raadi rehvihunnikud või ettevõtja, kes tassis prügi Tallinnasse Silikatsiidi tänavale.

Kusjuures hiljem tegi sama mees uue ettevõtte ja kuhjas 15 tonni ehitusprügi Betooni põiktänavale. Praegu saab niisuguste prügistajate kallale minna ainult väärteomenetlusega. Kuriteoks oleks tarvis, et prügi keskkonda või inimesi oluliselt kahjustaks.

Rocco Ots: "Ütleme, et see on asfaldiplats, mis on täis kogutud mingisuguseid ehitusmaterjale, mis keskkonnale võib-olla ohtu ei kujutagi, et me ei saa keskkonnaohtu sellest asjast kätte. Aga nende jäätmete koristamine läheb riigile maksma miljoneid."

Seetõttu usuvad inspektsioon ja ministeerium, et olulise keskkonnakahju kõrval tuleks seadusesse tuua ka olulise koguse mõiste.

"Ja sellisel juhul, kui me ütleme, et 10 000 tonni ilmselgelt on oluline kogus, ja kui me siis saame menetleda asja kuriteona ja vajadusel toimetada jälitustoimingutega, siis suure tõenäosusega jäävad riigil need sajad tuhanded koristamiseks maksmata või me saame õigel ajal olla õiges kohas," rääkis keskkonnainspektsioon uurimisosakonna juht Rocco Ots.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: