Riik hakkab teadlaste abiga uurima, kus inimesed tegelikult elavad
Statistikaameti andmetel on kuni viiendiku Eesti elanike elukohaandmed rahvastikuregistris ebatäpsed. Samas on enamiku avalike teenuste – koolid, lasteaiad – pakkumiseks oluline teada inimeste peamise elukoha õigeid andmeid. Kolme ülikooli teadlased hakkavad uurima, kus inimesed liiguvad ja kas nende registreeritud elukoht vastab ka tegelikule.
Uuringut hakkavad läbi viima Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Elukohaandmete kõrval uuritakse riigi ja kodanike vahelise elektroonilise suhtluse parandamise võimalused, teatas Eesti teadusagentuur.
"Inimestel on täna lisaks füüsilisele aadressile ka elektrooniline kontakt. Eesti elanikud on väga aktiivsed elektrooniliste teenuste tarbijad. 520 000 ID-kaarti on olnud viimase aasta jooksul elektroonilises kasutuses, lisaks on meil 200 000 mobiil-ID ja 400 000 Smart-ID kasutajat. Uuringu teine eesmärk on elukohaandmete parandamise kõrval töötada välja riigi ja inimese elektrooniliseks suhtluseks tehniline ja õiguslik raamistik," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Uuringu esimeses etapis selgitatakse välja Eesti elanike liikumismustrid, kasutades Tartu ülikooli mobiilsusuuringute labori passiivse mobiilpositsioneerimise unikaalset andmebaasi.
"Samuti analüüsime tänaste registriandmete täpsust ning inimeste käitumist mõjutavaid otseseid ja kaudseid tegureid. Sellele tuginedes pakume välja toimivad potentsiaalsed lahendused koos poliitikasoovitustega nende elluviimiseks," ütles uuringukonsortsiumi juht, Tartu ülikooli professor Raul Eamets.
Uuring algab tänavu septembris ning tulemusi on oodata 2021. aasta lõpuks. Uuringu eelarve on 947 370 eurot, mis tuleb Eesti Teadusagentuuri RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengufondi ja Eesti riigi eelarvest.
Uuringu tulemuste rakendamisest on huvitatud nii siseministeerium, rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium kui omavalitsusliitude esindajad.
Toimetaja: Marko Tooming