Peter Roose: Eesti Turismistrateegia tulgu ({{commentsTotal}})

Peter Roose
Peter Roose Autor/allikas: Erakogu

Eesti pole sihtkoht, kuhu iga hinna eest kõik tulla tahavad, aga tarkasid valikuid on ka meil võimalik teha ja õppida teistelt, kirjutab oma ülevaates Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu president Peter Roose.

Suur suvi saab mööda ja algab töine sügis, otsuste tegemise ja puhkuste ajal kavandatu elluviimise aeg. Räägin ettevõtja vaatevinklist. Turismimajanduse jaoks on suvi seevastu traditsiooniliselt kõige töökam aastaaeg, mil kümned tuhanded töötajad hotellides ja restoranides panustavad kliendi rahulolu nimel.

Suvi oli hea

Taastumas on usk vahepeal kaduma läinud Soomest pärit turismivoo taastumisest. Kasvanud on mitme meie jaoks olulise suurriigi, näiteks Saksamaalt, aga ka mujalt nn vanast Euroopast pärit turistide osakaal. Meid on tänavu külastanud rohkem itaallasi, inglasi, belglasi.

Ettevõtjate tagasisidet ütleb, et Eestit hakkab üles leidma nn vastutustundlik reisija. Ootused hotellidele, restoranidele, kõigile teenusepakkujatele on järsult liikunud selles suunas, et tahetakse aru saada, milline on reisija ökoloogiline jalajälg. Tahetakse kohalikku toorainet, vähem reisimisest tingitud mõju keskkonnale jne.

Eestis reisiv meie oma inimene on Eesti turismitööstuse, eeskätt linnadest väljaspool asuvate väiksemate kohtade suur fänn ja see teeb rõõmu. Mida kinnitab ka kuust kuusse siseturistide arvu kasv, näidates poole aasta kokkuvõttes üheksa protsenti paremat tulemust kui eelmisel aastal.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu nimel kurta kuidagi ei tahaks. Valitsejate poolt on suvel tehtud jõuliseid, sektori atraktiivsust soosivaid otsuseid ja on dialoogi poliitikute ning ametkondadega selles osas, mis plaanitud asjade laual pooleli.

Meie kõigi, tarbijate ja teenusepakkujate, ühine arusaamine on see, et Eesti peab olema atraktiivne sihtkoht nii sise- kui ka välisturistide jaoks. Selleks, et seda atraktiivsust keskmise temperatuuri ja hämaruse arvelt suurendada, vajame sihipäraseid otsuseid, strateegiat. Näiteks Eesti Turismistrateegiat, milles kirjeldatakse need eesmärgid, vahendid ja võimalused kuhu ja mille abil soovime jõuda.

Kuidas meelitada siia järjest enam väliskülalisi ja kui see meil õnnestuma peaks, mida neile näidata, milliseid teenuseid pakkuda? Kui on mida näidata ja seda me teame, et on, siis kes on need inimesed, kes näitavad, sest oma inimesi meil napib.

Kindlasti ei saa me pakkuda kõigile kõike, mistõttu ongi oluline teha valikud ja määratleda oma turismi positsioon. Arutelusid selle kohta, milliseid turiste me tahame näha ja keda võiks siin vähem olla, on kestnud aastaid.

Jah, me teame, et Eesti pole sihtkoht, kuhu iga hinna eesti kõik tulla tahavad, aga tarkasid valikuid on ka meil võimalik teha ja õppida teistelt.

Finnairi sihipärane strateegia Aasia suunal on kestnud aastaid. Praegu lennatakse 20 sihtkohta Aasias, iga tund tõuseb õhku ja maandub lennukeid Aasiasse. Ära on kasutatud positsiooni, mis võimaldab lennata paar tundi lühemalt kui teistest suurematest Euroopa hub'idest. Täiendatud on lennukiparki, milles on 12 Airbus A350 lennukit. Mitte vähem oluline pole ka aasialaste suur huvi ja kiindumus põhjamaisesse disaini.

Julgete algatuste mõju

Milline on järgmine suur Eesti tõeline turismiobjekt, mis toob siia uusi sihtgruppe. Suvel avatud Fotografiska ja kogu Telliskivi piirkond on tehtud vägeva energiaga, kas on ehk aeg avalikul sektoril midagi kõrvale panna?

Linnahall seisab keset Tallinnat kui meie ühine mälestus nõukogude ajast, aga loodetavasti on võimalik jõuda poliitilisele kokkuleppele ja otsustada ära, kas sinna tuleb rahvusvaheline konverentsikeskus või kontserdimaja. Hollywoodi järgmise tippteose filmimiseni võib minna veel mõnda aega, sellest ära ei ela.

Jõukat konverentsituristi silmas pidades longib Tallinn täna kahjuks oma peamiste konkurentide Põhjala riikide sabas. Viimane on ilmselt otsus, mida erinevad, kuid siiski ühise eesmärgi nimel tegutsevad huvigrupid väga valitsuselt ootavad. Meie külastajatest on 76 protsenti puhkajad ja veidi üle 20 protsendi ärireisijad. On teada, et just viimased on suuremad lisateenuste tarbijad ja seeläbi ka lisandväärtuse loojad.

Igal julgel algatusel on otsene mõju turismimajandusele. Olgu selleks Metallica kontsert Tartus Raadil või Andrea Bocelli Tallinnas, Saaremaa tragide naiste tehtav tänavapiknik tuhandetele või president Kersti Kaljulaidi julge otsus anda kätt naaberriigi presidendile.

Eesti suviste sündmuste loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Sama puudutab tulevikku vaatavaid sündmusi või nende Tallinnas toimumise soosimist. Konkurents kultuuri-ja toiduturistide pärast käib hinnataseme kõige olulisemas segmendis. Kasu sünnib sellest aga kogu ühiskonnale.

Valitsus ise on startinud jõuliste otsuste tegija mainega. Kui suund on majanduskasvule, tuleb ka ettevõtjate toetus. Turismimajanduses tegutsevate kolleegidega rääkides on selge ootus makse mitte tõsta ja võtta tõsiselt käsile tööjõuküsimuse lahendused. Turismimajanduse esindajatena oleme tööjõu defitsiidi küsimuses probleemi eesliinil. Mõtlema hea meelega kaasa.

Eesti Turismistrateegia tulgu, teeme selle koos ära. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: