Kultuuripealinna võistluse võitis Tartu. Oleme vist kõik veendunud, et Tartu saab hästi hakkama, linna vaimne ja materiaalne potentsiaal on suur ja kindlasti kujuneb 2024. aastast Tartule ja kogu Eestile tähtis aeg.

Isiklikult elasin kaasa Narvale, kuigi ilmselt on seal potentsiaali vähem. Põhjendan ja alustan suurte ürituste rollist kogukonna arengus, olgu see siis rahvusvahelisel, rahvuslikul või kohalikul tasandil.

Amatööride ülikool

Miks võideldakse näiteks olümpiamängude eest, kuigi kulutatakse ju meeletult raha? 12-kordse mängudel käijana ja selles masinavärgis töötanud inimesena olen ma näinud, kuidas see töö kohalikku elu arendab. Ja see ei ole mitte hooned ja ehitused, maanteed ja tehnika, mis linnu muudab, vaid inimesed. Tohutu hulk inimesi peab tegema ebanormaalselt palju ja kvaliteetset tööd, et õnnestuda või vähemalt mitte põruda.

Tuleb arvestada, et olümpiamängudele sõidavad profid, aga nende tegevuse valmistavad alati ette kohalikud amatöörid. Need amatöörid töötavad aastaid rahvusvahelistes tiimides ja see on nagu ülikool - õpitakse palju ja kiiresti. Kui hakkama ei saa, leitakse teised.

Need inimesed peavad õppima koos töötama, palju tuleb teha vabatahtlikku tööd, alati suureneb uhkus ja ühistunne, sest tehakse midagi koos. Turism ja saadav tulu on lihtsalt suhkur tassi põhjas, aga mitte peamine.

Täpselt sama toimib ka väiksemate ürituste puhul, olgu see siis üle-eestiline muusikavõistlus või käpikufestival kuskil külas. Inimesed peavad töötama palju ja koos.

Ja nii tekib kiiresti õppinud inimesi, kes hakkavad oma uut kogemust kohalikul tasandil edasi arendama. Olen veendunud, et näiteks Eesti Televisiooni omamoodi päästjad olid Dave Benton ja Tanel Padar, kes võitsid Eurovisiooni. Eurovisiooni korraldamine Tallinnas sundis väga paljude teleametite esindajaid tublisti pingutama ja jõudma rahvusvahelisele tasemele. See raputus lõi kõik struktuurid heas mõttes sassi ja omamoodi elame selle najal siiani.

Väga värvikalt selgitas mulle suurte ürituste taotlemise põhimõtteid üks soome kolleeg. Kui ma temalt küsisin, et miks te taotlete kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi, mis igal juhul viivad rohkem raha välja, kui sisse toovad, vastas ta, et hoida kari jooksmas ja vormis. Seda saaks ka peenemalt öelda, aga põhimõte on õige. Peab olema positiivne pinge.

Kultuuripealinn Narvas oleks löönud struktuurid sassi, tekitanud suure õnnestumise pinge, juba uhkus oleks sundinud hõlmama uusi inimesi, neid treenima ja koos muutuma. Ja õpetanud ka kogu Eestit.

Tartuga juhtub seda vähem, sest Tartu on lihtsalt rohkem valmis ja oli selle tõttu kindlasti kindlam valik. Narva võimalus jääb nüüd tulevikku, loodame, et see kunagi tuleb.

Propastopi võitlus

Suures poliitilise võitluse tuhinas on jäänud tähelepanuta paljud olulised meedianähtused. Tallinna Televisioonist natukene räägitakse, aga seal on rääkida veel palju, ka pärast seda, kui see kuuldavasti millekski muuks restruktureeritakse.

Teenimatult vähe on juttu aga kaitseliidu vabatahtlike veetava blogi Propastopi võitlusest sputnik-news.ee ja Baltnews.ee portaalide peatamise vastu. Need on propagandavõrgustiku Russia Today kanalid, mis muide kasutavad ju meie rahvusdomeeni "ee".

Eesti on Balti riikidest selgelt kõige pehmem vene propaganda vastu võitleja. Postimees tegi lõpuks õige otsuse ja pääses suurest mainekahjust, loobudes propagandakanalitesse reklaami vahendamisest, aga küllap leidub keegi teine, kellel on paindlikum südametunnistus.

Niikaua kui ühiskond ei anna selget sõnumit, et infosõjas ei tohi olla loll ja ahne, ei muutu midagi. Endiselt ostetakse vaenulikesse kanalitesse reklaami ja Tallinn ostab nendesse saateid, ehk me tegeleme infoteoreetilise hullusega.

Propastop teeb praegu katset saada rahvaalgatus.ee kaudu kokku allkirjad, et viia sputniku ja baltnewsi asi riigikogusse. Läti ja Leedu on muide need infokanalid juba peatanud. Vaatame, kas Propastopi ettevõtmine õnnestub. Kui ei, siis pole süüdistada kedagi peale iseenda, sest lootust, et riigikogu praegune koosseis midagi vene propaganda ohjeldamiseks ise ette võtaks, ei ole.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.