Linda-Mari Väli: kodanik hoiab loodust, aga pank suunab ta raha saastajatele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Linda-Mari Väli
Linda-Mari Väli Autor/allikas: Erakogu

Maailmal oleks oluliselt rohkem "kütust" jätkusuutliku pöörde kiireks saavutamiseks, kui pangad keskkonnateadlike lahenduste kasutamist oma investeeringutega süsteemselt toetaksid, sedastab oma kommentaaris Linda-Mari Väli.

Süvenevate ökoloogiliste kriiside taustal räägitakse üha rohkem sellest, kuidas me oma isiklike valikutega maailma käekäigu eest vastutame.

Arvamusfestivalil peetud noorte kliimadialoogis rõhutas vestluses osalenud president Kersti Kaljulaid samuti passiivsete tarbijate vastutust, andes mõista nagu oleksid inimesed oma individuaalsete valikutega käimasoleva kriisi põhjustanud. Ka kriisi leevendamine ja lahendamine sõltuvat eelkõige meie igapäevaelulistest valikutest ja ehk ka päästva tehnoloogia leiutamisest.

Paljastav raport

Samal ajal investeerivad pangad meie pensionifondidesse kogutud raha kliimamuutusi soodustavatesse ettevõtetesse, ilma et president või mõni teine riigijuht sellest kunagi probleemi teeks või seda isegi mainiks. Vaevalt sellest praegugi kirjutataks või probleemist koguni teataks, kui vastutustundlikuma ärisektori kujundamiseks ellu astunud kodanikuühendus Estwatch oma värske raportiga pensionifondide küsimust avalikkuse silme ette poleks toonud.

Kujutlegem olukorda, et te paigaldate oma energiatõhusaks renoveeritud elamu katusele päikesepaneelid ning teete kõikvõimalikke pingutusi loodusressursside säästmiseks, proovides elu niiviisi ümber korraldada, et ressursse jätkuks ka tulevikuks ning liigse kurnamise käigus ei muudetaks elu sellel planeedil võimatuks.

Paraku ei tea te, et raha, mis teie palgast kohustuslikus korras pensionifondi tiksub, investeeritakse sellistesse ettevõttesse nagu näiteks Eesti Energia, mis toodab energiat põlevkivist ning mille arusaam taastuvenergiast tähendab meie metsade ühes põlevkiviga ahju ajamist Ida-Virumaa uutes, aga juba ohtralt kõmu tekitanud elektrijaamades.

Kuigi Eesti Energia liigub teosammul ka keskkonnaga arvestavama elektritootmise suunas, siis oluliselt suurem osa ettevõtte käibest ja toodangust kahjustab keskkonda. Mõni nädal tagasi teatas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit muuhulgas, et pooldab Eesti Energia heaks kavandatavat seadusemuudatust, millega puidu põletamist Narva elektrijaamades soositakse, et niimoodi raiemahtusid kergitada1.

Kujutlegem edasi, et eelpool kirjeldatud stsenaarium kordub päevast päeva erinevates vormides meie ümber – iga kord, kui inimene langetab keskkonnateadliku valiku, teadmata, et tema selja taga langetatakse valik tema eest ja tema parema äranägemise vastu.

Just selline olukord on Estwatchi raporti valguses aga paljastunud, avaldades süsteemse pankade poolse pensionirahade paigutamise sellistesse keskkonnavaenulikesse ettevõtetesse nagu eelpool mainitud Eesti Energia või näiteks hiiglaslik keemiaettevõtte Dow Chemicals, mis on muuhulgas tuntud avalikkusele valetamise eest nende leiutatud pestitsiidi kahjuliku mõju eest arenevale lootele2. Seda loetelu võiks jätkata pikalt.

Näiliste valikuvõimalustega eksitamine

Tekib paradoksaalne olukord, et loodushoidlike ambitsioonidega inimene panustab aega ja vara jätkusuutlikuma elumudeli rajamisele, aga samal ajal toetab pank tema rahaga keskkonnakriisi süvenemist soodustavaid ettevõtteid.

Tänu investeeringutele saavad need ettevõtted oma jätkusuutmatut äri edasi ajada, hoolimata kuigivõrd kodanike ponnistustest rohelisemat ja keskkonnasäästlikumat ühiskonda rajada.

Valikute pakkumisega saavutatakse tulemus vaid juhul, kui need valikud on täielikud. Võimalusest valida päikesepaneeli oma katusele pole mingisugust tulu, kui ei saa otsustada selle üle, millistesse energiaettevõtetesse investeeritakse sinu pensioniraha.

Inimene võib puhta südametunnistusega ringi käia, korduvkasutatav joogitops alati kaasas, teadmata, et igakuiselt tema pensionifondis kasvavad rahasummad investeeritakse jätkusuutmatuid tarbimislahendusi kasutatavatesse ettevõtetesse. Aga vastutus tagajärgede eest laotakse ikkagi üksikisiku õlgadele.

Ehkki kliima-, elurikkuse- ja veekriisi süvenemine toob probleemi üha rohkem avalikkuse silme ette, välditakse infomaastikul ikka veel selle tegelike juurteni minemist, süüdistades kriisis passiivseid tarbijaid.

Tegelikkuses ei pruugi infosulus hoitud kodanik sedagi teada, mida tema rahadega tema selja taga tehakse, ning tal ei pruugi olla isegi võimalust parematele valikutele. Millele pensionirahade paigutamist analüüsiv raport antud juhul ka selgelt osutab.

Kodanikud pangale eeskujuks

Maailmal oleks oluliselt rohkem "kütust" jätkusuutliku pöörde kiireks saavutamiseks, kui pangad keskkonnateadlike lahenduste kasutamist oma investeeringutega süsteemselt toetaksid. Samal ajal tuleks lõpetada raha paigutamine nendesse ettevõtetesse, mis ökoloogilist kriisi oma vastutustundetu äritegevusega süvendavad.

Arvata võib, et lõppkokkuvõttes on pankade investeeringutel suuremgi mõju kui üksikisikute individuaalsetel valikutel, ehkki jätkusuutlike tarbimisvalikute eelistamine on kahtlemata õige eluhoiak, mille järgi talitada.

Samal ajal peab meeles hoidma, et jätkusuutmatu majandusmudeli autoriteks pole mitte passiivsed tarbijad, vaid need, kes looduse teadliku rüüstamisega on enda kätte määratut kapitali koondanud, tahtmata ikka veel tunnistada, et nende poolt laiadele massidele pakutav jätkusuutmatu tarbimismudel pole ennast õigustanud ning vaja on uut tüüpi majandust.

Muutus pankade investeerimismudelites võikski alguse saada näiteks sellest, kui pangad informeeriksid Eesti inimesi ja oma kliente sellest, kuhu nende raha on investeeritud, ja pakuksid seejärel ka valikut selles osas, millise keskkonnamõjuga ettevõtmistesse nad oma pensionifondi kogutavat raha investeerida sooviksid.

Ehk saaksid tarbijad oma jätkusuutlike valikutega näidata suuna kätte isegi pankadele ja ettevõtetele, nii et "jätkusuutlikud lahendused" toodaks arengukavadest ja tulevikuutoopiatest lõpuks ka meie reaalsesse ellu.


Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: