"Kliima- ja keskkonnateadlased on 40-50 aastat hoiatanud just tänase seisundi eest. Samal trajektooril jätkates kahekordistame aastaks 2060 süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga [u 1860]. Tegelikult oleme jõudnud juba praegu selleni, et isegi kui me otsustaksime hakata väga innovaatilisteks, võime sattuda olukorda, kus miski enam olukorda ei muuda" seletas Helm.

Samal ajal on Eesti riik tema sõnul kokku pannud energia- ja kliimakava, mis eirab teadmisi keskkonna seisundist.

"Eestit iseloomustabki väga fragmenteeritud lähenemine kogu probleemile ning teadmispõhisuse ignoreerimine," märkis keskkonnateadlane.

Tema sõnul oleks kõige pakilisem samm keskkonnakatastroofi vältimiseks teema pakilisuse tunnustamine.

"Keskkonnakriisi käsitletakse endiselt tulevikuprobleemina, kuigi sellega tuleks hakata tegelema kohe. Kliima ja keskkonna seisukohalt on meil kaks dekaadi, et kõik ümber mängida: kuidas me toodame energiat, toidutootmine ja põllumajandus, ökoloogiline taastamine ja lühiajaliste saasteainete piiramine."

Aveliina Helm nentis, et kui 2050. aastaks oleks võimalik jõuda nn süsinikneutraalsuseni, suudab inimkond jääda maakeral stabiilselt elama.

"Need muudatused peavad olemas suured ja põhimõttelised. Täna näiteks subsideeritakse fossiilkütuseid kaudselt või otseselt 5,2 triljoni dollari ulatuses, see on 6,2 protsenti maailma kogutoodangust. Sellest moodustavad otsesed toetused fossiilkütuste tootjatele ümmarguselt 500 miljardit dollarit aastas. Piisab  vaid 10 protsendi otsetoetuste suunamisest fossikütuste asemel taastuvenergiasse, et vallandada kiire ülemaailmne positiivse transformatsioon ning teha taastuvenergia fossiilkütustest oluliselt konkurentsivõimelisemaks," rääkis Helm.

Muudatused võivad tema sõnul hõlmata ka väga ebamugavaid valikuid, näiteks metsade raiumise täielikku lõpetamist lihasöömise tuntavat vähendamist. Tartu ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul sõdib aga sellistele valikutele vastu evolutsioon.

"Inimene liigina on programmeeritud nii, et me tahame kogu aeg rohkem," märkis Vassil.

Sama kinnitas ka inimgeograaf Tiit Tammaru, kes viitas tõsiasjale, et rändevood – hoolimata nende algsetest põhjustest – liiguvad alati suurema heaoluga riikide suunas.

Majandusteadlane Kadri Ukrainski seletas seda faktiga, et inimesed võrdlevad end pidevalt teiste inimestega oma ajas, mitte näiteks kiviajaga.

"Lisaks võrdleme end läbi aja iseendaga ja oma sissetulekutega – kui need peaksid tagasilöögina vähenema, oleme õnnetud. Samas pole õnnelik olemine inimeste jaoks seotud ainult tarbimisega ning majandusteadlased püüavad koostöös pshühholoogidega aru saada, mis on õnnelikkuse alused."

Aveliina Helmi sõnul tuginebki inimloomuse suurel kasvuihalusel kogu reklaamitööstus.

"Inimesi mõjutavad paljud välised tegurid. Samas pole tõsi, et kogu maailmas tahavad kõik hakata elama nii nagu meie. Tihti kuuled, et mis siis küll saab, kui Indias tahetakse hakata sööma rohkem liha. Tegelikult ei taheta, vaid soovitakse süüa ikka sama kohalikku toitu."

Kogu arutelu on võimalik vaadata artikliga liidetud videost.