"Kui linnades tarbitakse eelkõige metsast tulevaid hüvesid nagu puidust majad ja mööbel, papist kohvitopsid või soe tuba, siis maal on mets paljudele inimestele peamine leiva lauale tooja," sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaak Nigul pressiteate vahendusel.

Ernst & Young Baltic AS uuringu kohaselt on Eesti metsa- ja puidusektoriga otseselt ja kaudselt seotud umbes 60 000 inimest ehk iga kümnes töökoht. Kõige suurema mõjuga on metsa- ja puidutööstus maapiirkondades, eelkõige Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Kesk-Eestis moodustab metsandussektor viiendiku kogu regiooni tööhõivest. Suur mõju on sektoril ka Lõuna-Eestis, kus selle osakaal tööhõivest on 15 protsenti.

"Metsa- ja puidutööstus on tõenäoliselt Eesti kõige digitaliseeritum tööstusharu, mis on loonud võimaluse konkureerida edukalt selliste vanade metsariikidega kui Rootsi, Soome, Saksamaa või Austria. Sellest tulenevalt on tööstuste lisandväärtus ka kõrge ja palgatase maapiirkondades üks paremaid," lisas Nigul. "Näiteks Võrumaal tegutsevas Toftan saetööstuses on keskmine palk enam kui 2000 eurot," lisas ta.

Metsa- ja puidutööstus ekspordib aastas 2,4 miljardi euro eest kaupu ja tooteid, olles olulisim väliskaubanduse tasakaalustaja. Vaatamata oma väiksusele, on Eesti üks Euroopa suuremaid puitmajade eksportijaid. Sektoril on kandev roll maapiirkondade tööhõives ja hinnanguliselt laekub riigile sektori tegevuse tulemusel maksutuluna 700 miljonit eurot ehk haridus- ja teadusministeeriumi eelarve jagu maksutulu aastas.