Reinsalu ütles, et kuigi riigikogule esitatavas Eesti välispoliitika arengukavas on kirjas, et Eesti avab lähiaastatel kaheksa saatkonda, siis pigem on tegemist visoonipaberiga. Nimelt seisab riigikogu ette saadetavas arengukavas, et Eesti avab lähiaastatel  esindused Horvaatias, Bulgaarias, Sloveenias ja Slovakkias. Lisaks on kavas avada esindused Soulis, Singapuris, Vietnamis ja Tais.  

Reinsalu sõnul on praeguse valitsuse prioriteet väliskaubandussuhete arendamine, seetõttu on esikohal praegu Soulis esinduse avamine, see võiks toimuda järgmisel aastal.

"Teiste sammude puhul on tähtis selge plaani olemasolu, kuhu võimalike ressursside puhul raha paigutada. Sügisel saab selle arutelu riigikogus olema väga elav, sest laiendamise ajakava tuleb paika panna. Minu arvates on aga laiendamist vaja," ütles Reinsalu.

Europarlamendi saadik Sven Mikser rõhutas, et tasub õppida kunagisest kiirest järjestikusest saatkondade avamise kogemusest, kus seda tehti sisemiste ressursside arvelt, see aga viis olukorrani, kus olemasolevad esindused olid ebapiisavalt mehitatud ja raha ei jätkunud.  

"Kindlasti oleks väga vahva omada erakordselt suurt saatkondade võrgustikku, loomulikult tuleb sel teemal visioneerida, kus peaks raha olemasolu korral järgmise saatkonna avama, kuid olemasolevad saatkonnad ei tohi seeläbi kannatada," märkis kevadel ametist lahkunud väliminister.

Mikseri sõnul jäi tema ametioleku ajal joone alla saatkonna avamine Lõuna-Koreas Soulis. Ta toonitas, et saatkondade kavandamise arutelul ei tasu jälgida ainult riigikogu väliskomisjoni debatte, pigem tuleks vaadata kõnelusi, mida peab välisministeerium rahandusministeeriumiga riigieelarve strateegia teemadel.

Reinsalu ütles, et kevadistel riigieelarve strateegia kõnelustel oli juttu 80 miljoni euro suurusest riigi tegevuskulude kärpest. Välisministri sõnul ei pea ta mõeldavaks välisministeeriumi püsifunktsioonide ahendamist.

"Kindlasti need saatkondade avamised, mis on otsustatud juba Sven Mikseri ajal, viime ellu, näiteks San Francisco konsulaadi avamine või Abu Dhabi saatkond. Ka on broneeritud ÜRO julgeolekunõukogu ajutise liikmelisuse ajaks kaheksa miljonit lisaeurot," sõnas ta.

Reinsalu hinnangul on näiteks majandusdiplomaatide lisamine kuluneutraalne tegevus, sest nad toovad otseselt riigile läbi oma tegevuse raha tagasi. Praegu on Eestil ainult neli täiskohaga töötavat majandusdiplomaati. 16 esindajat on välismaal EAS-il, Reinsalu rõhutas aga, et EAS-i rahastamise taga on olnud Euroopa Liit, kuid uuel eelarveperioodil see enam nii ei ole.

Europarlamendi saadik Urmas Paet juhtis tähelepanu sellele, et kärpekirves ei peaks tabama kõiki valdkondi ühtemoodi.  

"Olen jätkuvalt seda meelt, et julgeolek ja kaitse on Eestile ühed kõige olulisemad valdkonnad, selge,  et hea ja professionaalne välispoliitika on selle osa. Kutsun praegust valitsust üles lähenema sisuliselt nendele kärbetele ja mitte lajatama kõikidele valdkondadele ühe labidaga," lausus Paet.

Reinsalu rõhutas, et praeguses julgeolekuolukorras tegevuskulusid välisministeeriumis kärpida ei tohi. 

"Kas me kõneleme praegu välisministeeriumi tegevuskulude kärpimisest, siis minu ambitsiooni hoiak on eitav. Maailm on muutunud segasemaks, erinevad jõutasakaalud on nihkumas, see aga tähendab, et täpselt samamoodi nagu kaitseministeerium, nii panustab ka välisministeerium sellesse, et Eesti riik ja iseseisvus kestaks üle aegade. See eeldab aga tugevamat ressursiga võimestamist," ütles Reinsalu.