Alljärgnevalt Reinsalu antud vastused ERR-i Brüsseli korrespondendi Epp Ehandi küsimustele Ungari teemadel.

Räägime teie Ungari väljaütlemistest. Lugesin esmaspäeval välisministeeriumi pressiteadet, mille pealkiri oli, et Ungari on NATO ja transatlantilistes küsimustes Eestile oluline mõttekaaslane. Ungari meedia refereeringutest tuli samuti välja, et Ungari on meile lähedane sõber. Seda oli mõnevõrra üllatav kuulda, arvestades, et Ungari on Putini-Venemaa suur sõber ja blokeerib mitmeid poliitikaid nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s, mis sobivad Venemaa huvidega. Kuidas Ungarist meie mõttekaaslane sai?

See, mis puudutab näiteks Euroopa Liidu laienemist, siis meil on täiesti samameelne diagnoos Ungariga. Me oleme ka ühise kirja allkirjastanud koos Visegradi riikide ja Austriaga, mis puudutab laienemise toetamist. Me mäletame Ungari motoriseeritud kompaniid 2017. aastast Eesti territooriumil, Ungari on ka 2022. aastal valmis panustama NATO õhupolitseisse. See, mis puudutab jätkukestvust NATO ja Euroopa Liidu poliitikas, mis puudutab Venemaa annektsiooni Ukrainas ja Gruusias, see on kindlasti hästi oluline, ka nendel teemadel me Ungari kolleegiga rääkisime.

Kindlasti kõigi partnerite poliitilised vaated ei kattu NATO-s ja Euroopa Liidus, suhetes mingite kolmandate riikidega, aga kahepoolsetes suhetes on meil suhted tõepoolest positiivsed, olgu need kultuurisuhted või märk sellest, et Ungari just minu visiidi eelõhtul otsustas võtta vastu otsuse selle kohta, et nad toetavad rohkem kui 300 miljoni euroga Ungari ettevõtteid ja nende ekspordivõimekust Eestisse.

Kas te ütlesite oma Ungari kolleegile, et Euroopa Liidu sanktsioonid Venemaa suhtes on vajalikud ja te loodate, et Ungari neid ka edaspidi toetab?

Jaa, ma ütlesin seda. Ja kindlasti on üks väga keeruline teema, mis on pingeid tekitanud, Ungari ja Ukraina suhted. Väga tundlik ja delikaatne teema mõlema riigi poliitika jaoks ja see puudutab Ukraina haridusseaduse küsimusi. Ma kutsusin Ungari kolleegi üles panustama dialoogi, et selles küsimuses leida lahendusi, mis ei kandu üle suhetesse ka muudes keskkondades.

(NATO-Ukraina ministrite komisjon ei ole juba üle kahe aasta saanud koguneda, sest Ungari on seda blokeerinud, põhjendades oma tegevust ungarlaste õiguste kaitsmisega Ukrainas. Samuti ei ole saanud NATO Ungari vastuseisu tõttu saanud teha Ukrainat toetavaid ühisavaldusi, viimati takistas Ungari seda tänavu oktoobris - toim.)

Teised riigid on Ukrainaga rahvusvähemuste teemad ammu kokku leppinud ja ära lahendanud, seal ei ole probleeme. Tundub, et Ungaril on rohkem soov blokkida seda tulenevalt nende sõprusest Venemaaga. Kas te ei näe seda?

Ma arvan, et keeleküsimus, mis keeles õpitakse ja nõnda edasi, on ka meil Eestis väga tundlikud teemad. Nii on nad väga tundlikud teemad ka Ukrainas ja Ungaris. Kindlasti on meil mõistlik mõlemaid oma sõpru kutsuda üles poliitilisele lahendusele, dialoogile selles küsimuses, eks see ongi ainukene lahendus. Miks mingid asjad võtavad kauem aega, vaadake kui kaua - üks inimpõlv - võttis aega Põhja-Makedoonia nimeküsimus. Oligi üks küsimus ja üks nimi ja kogu rahva saatus üks inimpõlve selle taga.

Kas te ei arva, et keele teema on Ungaril lihtsalt ettekääne selles küsimuses?

Minu Ungari kolleeg küll kinnitas seda väga ühemõtteliselt, et Ungari poliitiline vaade ei erine sellest väärtuselisest vaatest suhetes Venemaaga, mida me jagame, mis tähendab ikkagi ülesannet vastustada Venemaa agressiooni. Aga kindlasti on Ungaril väga mitmeid erinevaid energeetika ja muudes valdkondades majanduskoostöö projekte (Venemaaga - toim.). Ma rõhutasin üle, et energiajulgeolek on väga oluline Euroopale, me arutasime Nord Stream 2 projekti ja neid probleeme, mis sellega seoses on esile kerkinud ja arutasime ka seda, et kindlasti on äärmiselt tähtis NATO tippkohtumise eel hoida liitlaste ühtsust.

Pressiteates öeldi ka, et te saite ülevaate viimastest arengutest Ungaris. Millest täpsemalt teile räägiti ja milline on näiteks õigusriigi olukord Ungaris?

See teema on tegelikult Euroopa Liidu teema, viimati arutati õigusriigi dialoogi küsimusi just eile üldasjade nõukogu. Neist arengutest on informatsiooni lausa kilogrammide kaupa kõigis liikmesriikides ja ma arvan, et ka siinsamas esinduse majas.

Aga teemade ring oli tõepoolest seotud sellega, et Ungari on rakendanud Euroopa kõige madalamat ettevõtte tulumaksumäära, üheksa protsenti ja on vastakaid hinnanguid, kas see on soodustanud suuri välisinvesteeringuid või mitte. Ungari kolleeg on rääkinud ka sellest, et Ungari on loonud üsna huvitava suurettevõtete investeeringute toetamise portfelli ka globaalsete investeeringute saamiseks ja tegelikkuses väljendas väga positiivsest suhtumist sellesse reformi.

Oli juttu Ungari üsnagi intensiivsest sotsiaaltoetuste ja perekonnatoetuste paketist ja kindlasti ka see valdkond on üsna huvitav. Ungari ja Eesti on kaks riiki, kes on oma iibe pärast tõsiselt mures. Me soovime panustada erinevatesse meetmetesse, ma arvan, et siin on mõistlik vahetada informatsiooni.

Tulen ikkagi tagasi õigusriigi teema juurde. Milline on teie hinnangul olukord Ungaris olukord meediavabadusega, kodanikuühenduste tegevusvabaduse, akadeemilise vabaduse ja kõige sellega?

Kindlasti on probleeme ja küsimusi õhus. Tegelikult Euroopa Komisjon on neid püstitanud ja Euroopa Liidus on olemas koostööformaadid, kus seda arutada. Nendel teemadel on erinevad menetlusvormid, pidada dialoogi, dialoogi kaudu selgitada üksteisele oma positsioone ja sedakaudu leida ka lahendusi.

Eesti diplomaadid ja poliitikud on aastakümneid püüdnud jätta Eestist muljet kui õigusriiki aus pidavast ja head rahvusvahelist tihedat koostööd väärtustavast riigist. Kas te ei pea natukene kergemeelseks luua muljet, et Ungari on meie parim sõber nüüd, väga hea sõber, väga lähedane sõber, kuigi Ungaril on probleeme õigusriigiga ja Ungari on end rahvusvahelistes organisatsioonides päris mitmes küsimuses end üsna nurka mänginud?

Ei, ega suhteid tuleb hoida, eriti nendega, kes kuuluvad meiega sarnaseid väärtusi jagavatesse perekondadesse nagu NATO ja Euroopa Liit. Ungarit ei ole mõtet kujutada kindlasti (selliselt - toim.), kui teie küsimuse mõttekäik on selles, et täna käid Ungaris, homme reedad kodumaa.

Seda ma ei küsinud.

See oli teie küsimuse mõte. Ei, see on jama jutt, selle ma lükkan kategooriliselt tagasi, suhelda tuleb. Vastupidi - suhtlemine ongi alus sellele, et on võimalik edasi liikuda. Julgeolekuküsimustes me arendame tõhusat koostööd, sama moodi on väga oluline, mis puudutab Euroopa Liidu laienemist - neid teemasid on üsnagi palju ja üsnagi huvitavaid.

Kui me hakkame sõpru valima joonte järgi, siis ma ütlen, et kõik 27 Euroopa Liidu liikmesriiki on mulle kallid ja kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust, siis jääb tema ka Eestile välispoliitiliselt ülimalt tihedaks ja kalliks sõbraks.

Ma ei küsinud seda, mida te mulle suhu panite.

Te mõtlesite, ma nägin seda teie silmadest.

Ma küsin uuesti üle lihtsamalt sõnastatult. Kas Ungari nimetamine Eesti lähedaseks sõbraks poliitliselt rahvusvahelistes suhetes ei ole natukene vastutustundetu?

Ei, ma arvan, et see on mõttetu küsimuseasetus. Me oleme kaks soomeugri rahvast, kui me vaatame meie kultuurikoostööd, siis me ütleksime, et raiume maha need kultuurilepingud, pole vaja neid.

Seda ma ei öelnud.

Aga jälle mõtlesite. Tegelikult anname endale aru, et me suudame suhelda kõigi riikidega nii meie regioonis kui kogu Euroopa Liidus.

Suhtlemine ja lähedaseks sõbraks nimetamine on kaks eri asja.

Küsimus on selles, et ma pole veel kohanud diplomaatilisi pressiteateid, kus kaks ministrit saavad kokku ja nimetavad üksteist lähedaseks vaenlaseks, seda diplomaatiat ma ei hakka kunagi viljelema. Fakt on see, et me tegelikult tahaksime näha Ungarit ka aktiivsemalt panustamas, saladuskatte all reedan, Kolme Mere algatusse. See on kindlasti valdkond, kus meil on veel suhetes arenemisruumi.