Välispoliitika arengukava: julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti välisminister Urmas reinsalu
Eesti välisminister Urmas reinsalu Autor/allikas: Raigo Pajula

Teisipäeval riigikogus tutvustatud Eesti välispoliitika kümne aasta arengukava seab põhieesmärgiks Eesti julgeoleku kindlustamise ning tõdeb samas, et julgeolekuohud on muutunud mitmekesisemaks.

"Julgeolekuohud muutuvad mitmekesisemaks, suurenevad hübriid-, küber- ja pandeemiaohud. Muutuvad majanduse, innovatsiooni, tehnoloogia ja tööstuse jõujooned maailmas. Läänemaailma rahvastik väheneb, samas kui kogu maailma rahvastik kasvab kiiresti, rändesurve suureneb," rääkis strateegiat tuvustanud välisminister Urmas Reinsalu riigikogus.

"Lisaks on aina suurema surve all keskkond, milles me elame. Seda põhjustab globaalne rahvastiku juurdekasv, tarbimise kasv, loodusvarade ekstensiivsem kasutus ja kliimamuutused. Meie valikuid mõjutavad oluliselt rohkem uute tehnoloogiate ja digitaliseerumise osakaalu suurenemine majanduses. Nendest muutustest tulenevalt kujundavad Eesti tulevikku meie tänased ja homsed välispoliitilised valikud ja otsused," nentis välisminister arengukava tutvustades.

"Tähtis on olla välispoliitikas mõjukam kui meie mehhaaniline arvuline erikaal eeldaks," ütles välisminister, tuues esile uusi initsiatiive nagu Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vaheline Kolme mere algatus või järgmisel aastal Tallinnas toimuv üheksa NATO idatiiva riigi välisministrite kohtumine.

"Välispoliitika ei seisne ainult välistele sündmustele reageerimises, vaid töötame igapäevaselt selle nimel, et tagada Eesti julgeolek, luua Eesti ettevõtjatele rohkem võimalusi välisturgudel, tugevdada Eesti kuvandit ning toetada jõuliselt riike ja rahvaid nende püüdlustes olla vabad. Eesti välisesinduste haare on suurem kui kunagi varem. Peame olema oma välisesinduste võrgustikku arendades uuendusmeelsed, leidlikud, ennetavad ja analüütilised," märkis Reinsalu.

"Loomulikult vaatasime arengukava üle COVID-19 pandeemiast lähtuvalt," kinnitas välisminister. "Praegune olukord näitas meile selgelt kätte kitsaskohad, näiteks, et otsene tugi ettevõtjatele, seda eriti kaugematel turgudel, on olulisem kui kunagi varem. Samuti suurendame rahvusvahelises koostöös kriisiennetuseks ja kriiside operatiivseks lahendamiseks kavandatud tegevusi," ütles ta.

Reinsalu rõhutas arengukavast rääkides ka NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse tähtsust.

Kahetine suhtumine arengukoostöösse

"Meie taasiseseisvumise järgne kogemus ütleb, et Eesti huvid on kõige paremini kaitstud just väärtustel ja reeglitel põhineva rahvusvahelise koostöö kaudu. Seetõttu toetame igakülgselt reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhineva korra säilimist ja tugevdamist. Eesti lähtub ka põhimõttest, et üleilmse julgeoleku kindlustamise ning kestliku arengu toetamise abil tugevdame enda julgeolekut. Üks viis seda teha on tegeleda probleemidega lähteriikides arengukoostöö kaudu. Tulevikusuundumusi arvestades kasvab sellise tegevuse tähtsus veelgi," tõdes minister oma esinemises.

Samas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikme Leo Kunnase küsimusele arengukoostööks eraldatava raha võimaliku kasvamise kohta, ütles minister, et see ei ole praeguses olukorras prioriteet.

"Kui küsida nõnda, kas ta hetkel, eriti praeguses kriisis, on prioriteetne, kui me räägime nendest piiratud ressursi valikutest - ei, ma prioriteedina kahtlemata näen tegelikult meie välismajanduspoliitikat, meie julgeolekut toestavat poliitikat," rääkis minister, kuid lisas samas lauses, et "kindlasti ma ei pea mõistlikuks arengukoostöö ja selle tegevuse katkestamist olemuslikult".

Reinsalu selgitas, et arengukoostöö võimaldab Eestil "oma legitiimses ruumis huvitatud sõpradega paremini koostööd arendada", teisalt aga arengukoostöö raames Eesti ettevõtetele arenguriikides tegevusvõimalusi leida.

Eesti antav arenguabi on viimastel aastatel püsinud 0,16-0,18 protsendi ümber rahvuslikust kogutulust, Euroopa Liidu riikide vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt peaks see aga 2030. aastaks jõudma 0,33 protsendi tasemele. Sama sihtnumber on välja toodud ka Eesti välispoliitika arengukavas 2030.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: