Kohtutäiturite kallis IT-keskkond on neli aastat jalga longanud
Riigi juhtimisel arendatud kohtutäiturite töökeskkond e-täitur ei toimi korralikult ka neli aastat pärast IT-arenduse lõpetamist ning täiturid on asunud uut süsteemi arendama. Justiitsministeerium ei näe riigil süüd arenduse ebaõnnestumises.
2015. aastal valminud e-täituri süsteem peaks olema töökeskkond, kus täiturid saavad paari hiirekliki abil välja saata ja vastu võtta dokumente, arestida võlgniku kontot või kinnisvara ja teha muid vajalikke liigutusi. Süsteem on aga vigu täis ega tööta.
Kohtutäiturite pankrotihaldurite koja kantsler Kristi Hunt tõi näiteks, mis juhtub e-täituris siis, kui alustada toimikuga ja muuta sellel fondi suurust.
"Siis selle tegevusega juhtus selliseid asju, et näiteks pangakontolt läks arest maha või läks arest peale. Need ei ole tegelikult sugugi omavahel seotud," rääkis ta.
Hunt ütles, et süsteemi arendamise eest vastutanud justiitsministeeriumi alla kuuluvale riigi infosüsteemide keskusele ehk RIKile saadeti üksvahe mitusada veateadet kuus.
E-täituri peale kulutati pea 1,2 miljonit eurot, Euroopa Liidu vahendite kõrval panid 300 000 eurot ka kohtutäiturid, kuid 43 täiturist kasutab seda vaid 18 ning ka nemad on probleemide ees.
"Selle asemel et infotehnoloogiline abivahend aitaks töötajaid vähendada, on vastupidine olukord, et nad on pidanud töötajaid juurde võtma selleks, et need vead, mis tulevad infotehnoloogiliselt, nüüd inimkäsi ära parandaks," rääkis Hunt.
RIK tunnistas, et süsteemi töökorda seadmine maksaks vähemalt 800 000 eurot.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep märkis, et töö on tellija materjalist – e-täitur on kohtutäiturite tööriist, täiturite poolt riigi käest RIKi kaudu tellitud ja nende endi vastutada.
"Kui me nüüd vaatame, kas ta läks untsu või mitte – juhtrühma juhtis kohtutäiturite koja esindaja, kes püstitas ülesandeid ja juhtrühm võttis töid vastu," ütles ta, ning leidis, et täiturid võiksid peeglisse vaadata küll.
Täiturid on arendamas oma süsteemi ja pannud selle alla praeguseks 200 000 eurot. Nad soovivad, et riik võtaks uue arenduse ajaks e-täituri ülalpidamise enda kanda, kuid riik seda teha ei soovi.
Ka riigikontroll pole rahul
E-täitur oli negatiivse näitena välja toodud ka Riigikontrolli eile avaldatud riigi IT-arendusi puudutavas auditis, kus toodi välja, et projekti juhtinud Riigi Infosüsteemide Keskus ei arvestanud kohtutäiturite vajadustega.
"Ühel hetkel tundus, et hakkas kiire-kiire, projektitähtajad lähenesid, ja võimalik, et üks põhjuseid oligi see, et ei jõutud enam piisavalt omavahel läbi rääkida, et kas nende esimese, teise ja kolmanda etapi tulemusena valminud arendused vastavad kasutaja ootustele või mitte," rääkis riigikontrolli auditijuht Toomas Viira.
Viira sõnul tuleb teha korralik projektiplaan, leida kompetentne projektijuht, jälgida, kuidas projektiga läheb, ning teha korralikku projektijärelevalvet.
"Ja kui projekti lõpetamistähtajad hakkavad saabuma, siis tuleb ka kriitilise pilguga üle vaadata, hinnata, testida, mis arenduse tulemusena on valmis tehtud," märkis ta.
Toimetaja: Marko Tooming