Eesti IT-juht: infosüsteemide krooniline alarahastamine on aastatega tekkinud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Majandusministeeriumi riigi infosüsteemide asekantsler, Eesti IT-juhiks nimetatud Siim Sikkut tõdes, et Eestis on infosüsteemide krooniline alarahastamine aastate jooksul tekkinud. Praegu on vaja panustada raha mitte niivõrd uute teenuste arendamiseks, vaid e-riigi püstihoidmiseks.

Sikkut osales neljapäeval valitsuse istungil, kus arutati muu hulgas täiendavaid vajadusi Eesti IT-süsteemide jaoks. Sikkut selgitas ETV saates "Esimene stuudio", et e-riigi püstihoidmiseks oleks aastas vaja 35 kuni 40 miljonit eurot, miinimum 27 kuni 30 miljonit.

Saatejuhi küsimusele, kas Eestis on krooniline infosüsteemide alarahastamise probleem, vastas Sikkut, et see on läbi aastate tekkinud.

"Meie taak ja pagas on, et meil on olnud päris palju raha, euroraha näiteks, et ehitada uusi teenuseid üles. Meil on ka läbi aastate väga palju lisandunud. Täna tegelikult inimeste elus peaaegu kõik saab tehtud digitaalsena, ametnikud töötavad ka täisdigitaalsena, meil ei ole paberprotsesse järel, mõne üksiku erandiga," rääkis ta.

"Aga investeeringuid tehes pole vaadatud, kas on edasi piisavalt rahakotti, et neid asju pidevalt arenemas, uuenemas ja ajakohasena hoida. Samamoodi tehnikat, mis sinna alla käib - riistvara, taristud, mis sinna alla käib. See probleem on olnud pikemalt ja kuhjunud pikemalt," lisas ta.

E-residendid toovad riigikassasse miljon eurot kuus

Sikkut rääkis saates ka e-residentidest. Tema sõnul on Eestil praegu üle 50 000 aktiivse e-residendi, kes on loonud umbes 8000 aktiivset ettevõtet.

E-residentsuse programmi eesmärk oli tuua Eesti majandusse lisatulu ja see on ennast Sikkuti sõnul ka hästi tõestanud.

"Me oleme täna olukorras, kus iga kuu tuleb üle miljoni euro riigikassasse juurde e-residentsuse arvelt, nende lisandväärtusena," märkis asekantsler.

Programmi loomise ajal hõigati välja, et aastaks 2025 võiks Eestil olla 10 miljonit e-residenti. Sikkut selgitas, et nii suure arvu väljahõikamisega taheti panna ettevõtteid mõtlema selle peale, kuidas teha Eesti e-riiki ja e-teenuseid niivõrd palju suuremaks.

"Meil on kindlasti väljakutse, kuidas seda programmi eskaleerida, et tuleks teenuseid juurde, et tuleks väljastamiskohti juurde, et numbrid läheks üles, aga me täna rõhume e-residentide massi asemel rohkem sellele, et meil oleks e-residente, kes päriselt panustavad Eesti majandusse ja panus Eesti majandusse kasvaks," selgitas Sikkut.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: