Samost ja Sildam tunnustasid valitsust ettevaatliku kliimapoliitika eest
Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam tunnustasid omanimelises saates valitsust kaalutleva kliimapoliitika eest, mistõttu Eesti ei ole seni ühinenud Euroopa Liidu enamuse riikide lubadusega jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni.
"Tahaks tunnustada valitsust, et antud küsimuses on võetud mõistuspärane ja teaduspõhine lähenemine. Ja vaadatud, kui eesmärgiks on süsinikuheitme vähendamine, siis äkki peaks seda vähendama sellisel viisil, et me päris lollustega ei tegele," ütles Samost. Ta tervitas valitsuse plaani loobuda biokomponendi kütustele lisamise muutmisest kohustuslikuks.
Rääkides sel nädalal kogunenud valitsuse kliima ja energiakomisjonist, märkis Sildam, et see on paljuski peaminister Jüri Ratase initsiatiiv, millega ta soovib saada kliima-alastele otsustele laiemat toetust. "Mul on keeruline öelda, kuivõrd see on valitsuse kollektiivne tahe, sest valitsuse sees on erinevaid mõtteid, kas kliimamuutused on inimtekkelised või ei ole," lisas Sildam viitega Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikutele.
Saatejuhid rääkisid ka põhjalikult Stockholmi keskonnainstituudi Tallina keskuse koostatud raportist, mis tutvustas võimalusi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samost ja Sldam küll toetasid raportid esitatud ideed neljanda põlvkonna tuumareaktorite rajamisest, kuid möönsid, et see ja mimed teisedki sammud nagu näitab vastuseis elektrituulikute rajamisele, ei pruugi saada avalikkuse heakskiitu.
Ajakirjanikud puudutasid ka Ratase teematõstatust kolmapäevases erakonnajuhtide debatis sellest, kas praegune maksukoormus on piisav, et kõiki valimislubadusi täita. Eelkõige teeb Ratasele nende hinnangul muret see, kuidas leida katet Keskerakonna lubaduse täitmiseks tõsta pensione.
"Mina lugesn sellest välja, et palun, hakkame arutama, kas tõsta käibemaksu või tulumaksu - sellised suured maksumuudatused, aga mitte, et hakata lappima (eelarvet - ERR) paari miljoni kaupa," rääkis Sildam.
"Ma tõesti ei usu, et kaks ülejäänud erakonda oleksid olukorras, kus nad tahaksid üldse suud lahti teha maksude osas," märkis Samost.
"Kui vaadata mida rahandusminister Martin Helme on öelnud, siis tundub, et ministrid leppisid põhiosas eelrves kokku. Küll aga jäi üles korraldus kõikidele ministeeriumidele korraldus leida kärpekohti - selle põhjuseks ilmselt vajadus erakorralisele pensionitõusule kate leida. Näen selles signaliseerimist, et tema on kõigeks valmis selle nimel," lisas Samost Ratast silmas pidades.
Oleks üllatav, kui valitsus tuleks välja selliste maksutõusu algatustega veel 25. septembriks, kui vaja esitada riigieelarve eelnõu, lisas Sildam.
Veel oli saates jutuks erakondade esimeeste debatt ETV-s, riigikogu sügisistungijärgu avaistungil peetud kõned ning Kadri Simsoni portfell Euroopa Komisjonis ja eelkõige see, kas ta esindab seal Eestit ning kas tema kabinetiülem peaks olema eestlane. Lõpuks märkisid saatejuhid ära ka Euroopa Keskpanga nõukogu viimasest otsuse suurendada rahatrükki ning Eesti Panga presidendi väöljendatud vastuseisu sellele.
Toimetaja: Mait Ots