Video: Simsoni kuulamisel europarlamendis räägiti ka Eesti põlevkivist ({{commentsTotal}})

{{1570083120000 | amCalendar}}
Kadri Simson kuulamisel Euroopa Parlamendis.
Kadri Simson kuulamisel Euroopa Parlamendis. Autor/allikas: AP/Scanpix

Neljapäeval toimus Brüsselis Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonis (ITRE) Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku kandidaadi Kadri Simsoni kuulamine. Teemadena kerkisid esile näiteks EL-i kliimaeesmärkide rahastamine, energiajulgeolek ja Eesti põlevkivi.

Pärast kuulamist annavad keskerakondlasest eksministri vastustele hinnangu teemakomisjoni kuuluvad fraktsioonide esindajad. Heakskiiduks on vaja, et kaks kolmandikku fraktsioonide esindajatest kandidatuuri pooldaks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas 10. septembril, et Kadri Simson saab tema kabinetis energeetikavoliniku portfelli.

Uue komisjoni koosseisu sobivust hindab Euroopa Parlament ja kiidab heaks ühtse nimekirjana. Seejärel nimetab Euroopa Komisjoni koosseisu ametisse Euroopa Ülemkogu. Järgmise komisjoni koosseis alustab tööd 1. novembril.

Von der Leyeni eesmärgiks on seega, et volinikukandidaadid saaksid heakskiidu oktoobri keskpaigaks ja uus komisjon saaks tervikuna europarlamendilt heakskiidu 23. oktoobril.

Peamiselt uurisid Euroopa Parlamendi tööstus-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE) kuuluvad eurosaadikud endisest majandusministrist volinikukandidaadilt, kuidas rahastada Euroopa Liidu ambitsioonikaid eesmärke, kuidas suurendada taastuvenergia kasutamist ja efektiivsust ning kuidas tagada Euroopa riikide energiajulgeolek. Kuulamistelt tegid põhjalikud otseblogid näiteks Politico ja Euractiv.

Märkimisväärsemad ja teravamad hetked tekkisid seoses küsimustega, mis puudutasid energiajulgeolekut, sealhulgas Venemaa maagaasi importi, ning samuti siis, kui sooviti teada Eesti põlevkivi kasutamise kohta.

Näiteks Euroopa Rahvaparteid (EPP) esindav poolakast eurosaadik Jerzy Busek küsis just Vene gaasi kohta ning soovis Simsonilt vastust, kas volinikuna lähtub Simson selgelt EL-i gaasidirektiivist, mis kutsuti omal ajal ellu muuhulgas selgeks, et vähendada Euroopa sõltuvust Venemaa gaasist ning võtta sellised projektid nagu Nord Stream 2 rohkem EL-i reeglitest lähtuva kontrolli alla. Selge lubaduseni gaasidirektiivist lähtuda Simson ajapiirangu tõttu ei jõudnud, kuid ta selgitas, et gaasiimpordi allikaid tuleb mitmekesistada.

Soome roheline Ville Niinistö heitis Simsonile ette seda, et viimane oli majandusministriks ajal, kui Eesti jätkab põlevkivi kasutamist energia saamiseks ning plaanib selles vallas veel investeeringuid teha. Simson vastas, et Eesti töötas omal ajal välja pikaajalise plaani, mille kohaselt kärbib Eesti kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 70 protsenti ning et ta pühendub sada protsenti sellele, et 2050. aastaks jõutaks kliimaneutraalsuseni. Niinistö märkis lisaküsimuses, et Simson ei vastanud siiski otseselt tema küsimusele ehk ei selgitanud Eesti jätkuvaid investeeringuid põlevkivienergiasse. Simson märkis seepeale, et energia toomine põlevkivi abil siiski väheneb ja see jätkub energiaallikate mitmekesistamise tõttu veelgi.

Kriitikud nii eurosaadikute kui ka Brüsseli ajakirjanike seast heitsid Simsonile ette liiga üldiseid vastuseid ning varasemate jutupunktide ülekordamist.

Politico nendib ka seda, et plaanitava Euroopa Komisjoni tööjaotuse tõttu on kliimapoliitika võtmerollis asepresident Frans Timmermans ning ka Simsoni vastustest võis välja lugeda seda, et tema volinikuna ei saagi anda välja selgeid lubadusi valdkondades, mis vajaksid koordineerimist ka hollandlasest sotsiaaldemokraadi poolt.

Euroopa Rahvaparteid esindav sakslane Peter Liese omakorda soovis teada, kas Simson üldse ise toetab kliimaneutraalsuse saavutamist 2050. aastaks viidates sellele, et juunis oli Eesti nende riikide hulgas, kes sellise lubaduse andmist ei toetanud. Simson vastas, et tema sellel ajal minister ei olnud, ning põhjendas, et Eesti vajas selles küsimuses hinnangu andmiseks rohkem aega. Lõpuks kinnitas Simson üle, et isiklikult toetab ta 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki.

Kõige olulisem areng Simsoni kuulamise ajal toimus aga hoopis Tallinnas, kus valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta.

Täpsemalt otsustas valitsus toetada Eesti seisukohti Euroopa Komisjoni teatise kohta "Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni jõudmiseks".

Pikaajalise strateegia eesmärk on kinnitada Euroopa pühendumust võtta üleilmsete kliimameetmete osas maailmas suunanäitaja roll ja esitada oma nägemus, kuidas jõuda 2050. aastaks kasvuhoonegaaside nullilähedasi heitkoguseid tekitava majanduseni nii, et see üleminek oleks sotsiaalselt õiglane ja kulutõhus.

Strateegiaga määratletakse EL-i kliima- ja energiapoliitika pikaajaline suund ning sõnastatakse EL-i nägemus pikaajalisest panusest temperatuuri tõusu Pariisi kokkuleppest tuleneva piiramise eesmärgi saavutamisse.

Juunis toimunud ülemkogul ei kirjutanud 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduse eesmärgi täitmisele alla neli liikmesriiki - Poola, Ungari, Tšehhi ja Eesti. Poola ja plaani suhtes skeptilised liikmesriigid on teatanud, et nn rohelisema energia poole liikumiseks on vaja märkimisväärset finantsabi.

Samal ajal on märgata, et erinevalt Tallinnast pole sarnast leplikumat tooni kuulda näiteks Poola suunalt, kus lubatakse kivisöele endiselt truuks jääda ning keskenduda energiajulgeolekule.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: