Koeru kiriku 13. sajandil loodud ja osalt 15. sajandil ülemaalitud seinamaalingud avastas kunstiteadlane Villem Raam. Kui kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna üliõpilased kaheksa aastat tagasi Koerus suvepraktikal olid, hakati maalinguid välja puhastama.

Kunstiakadeemia professori Hilkka Hiopi sõnul on Eesti kirikud keskajal olnud oluliselt värvilisemad, kui seni arvatud. Kuid Koeru kirik on siiski eriline – sealsed maalingud on rikkalikud ja väga hästi säilinud.

"See on loomulikult haruldane, et ega meil sellist nii võimsat teist näidet ei olegi. Ja sellel suvel me tegime veel lisauuringud ka ja nüüdseks me teame, et need maalingud on sama hästi säilinud kõikides võlvides," rääkis Hiop.

Kunstiakadeemia üliõpilased avasid ja konserveerisid tänavusel suvepraktikal ka Järva-Jaani kiriku uusaegseid marmoreeringuid ja keskaegsete maalingute fragmente nii võlvidel kui kooriruumis.

Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla sõnul saab aimu, millised need välja võisid näha, Koeru kirikust.

"Esialgu on siit välja tulnud sellised ümmargused kujundid, mis näevad välja nagu E-Piima logo;" ütles Randla

Randla sõnul värviti maalingud üle erinevatel aegadel. "Kindlasti on müüt see, et reformatsiooni käigus kohe kõik valgeks värviti. Ka Eesti kirikud on veel pärast reformatsiooni olnud väga-väga värvilised, mitte ainult keskajal, vaid ka luterlikud kirikud. Ja pigem juhtus see 19. sajandil ja 19. sajandi teisel poolel, ja veelgi enam 20. sajandil. 20. sajandil pigem seetõttu, et rohkemaks raha ei olnud," rääkis ta.

Muinsuskaitseamet soovitab Koeru ja Järva-Jaani kogudusel jätkata maalingute väljapuhastamist ja eksponeerimist.

"Kui kõik see tegevus on läbi mõeldud, siis loomulikult on see tervitatav. Seda enam, kui näiteks Koerus on need tõesti nii suures mahus ja nii heas seisukorras säilinud," ütles muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Karen Klandorf.