Investeerimiskogemus on väga vähestel Eesti peredel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Erinevate küsitluste järgi lubavad teisest pensionisambast raha välja võtta kavatsevad inimesed selle omal käel investeerida, et rohkem tulu teenida.

Hasartmänge mängides võib alati juhtuda ka nii, et sissepandud raha tuleb mitmekordselt tagasi. Eesti üks edukamatest pokkerimängijatest Madis Müür kinnitab, et see võimalus on alati olemas.

Müür on ise riskides kaotanud üle kümne tuhande euro, aga mitte hasartmänguga, vaid investeerimisega, millega Müür alustas neli aastat tagasi. Ta pani suure osa oma sissetulekust kasvama erinevatel investeerimisplatvormidel – muuhulgas aktsiaturul, ühisrahastuses, indeksfondides jne.

"Aega läks ikka aastaid ja kooliraha on ikka läinud üle 10 000 euro. Ei taha ära hirmutada, see oli start-upides. Ja seal läheb mul kindlasti tulevikus ka kooliraha," rääkis ta.

Üks asi on investeerida ja riskida n-ö vaba rahaga, kuid kas inimene, kes pole kunagi investeerimisega tegelenud, peaks sellesse maailma sukelduma kaasas kogu teisest pensionisambast väljavõetud raha?

Müüri sõnul peaks alguses olema ettevaatlik. "Eks pädevus tuleb ikkagi koos kogemusega, tuleb katsetada, ja algul tasubki väiksemate summadega katsetada, et kas see üldse sobib sulle, kas pakub huvi. Ma usun, et enamikule inimestele ei paku see isegi huvi, ennast hästi kurssi viia selle teemaga.," rääkis Müür.

Ajalehes Äripäev tegutseb aga juba 17 aastat investor Toomas. Toomase taga on ajakirjanikud, kes toimetavad börsil reaalse rahaga. 17 aastaga on investor Toomas suutnud 64 000 eurost kasvatada 323 000 eurot.

Äripäeva börsiajakirjanik Juhan Lang ütles, et keskmine aastane tootlus tuleb natuke alla kümne protsendi.

"(See) on tõestanud seda, et tavalised inimesed nagu meie, börsiajakirjanikud, on suutnud oma vara kasvatada edukamalt, kui seda oleks suutnud teha ükskõik mis tahes fondijuht siis meie regioonist," ütles ta.

Samas on investor Toomase võetud riskid olnud oluliselt väiksemad kui näiteks Eesti pensionifondidel keskmiselt. Lang räägib, et kui üksikaksiatest koosneva portfelli haldamisele võib otseselt kuluda vaid mõni tund nädalas, siis kaudselt kulub selleks kogu ärkveloleku aeg, sest investor Toomase seljataga olevate börsiajakirjanike jaoks on investeerimine elustiil.

"Ka investor Toomase puhul on meil ettevõtteid, mis on portfellis olnud juba kümme aastat, me oleme näinud tohutuid langusi, suuri tõuse ja lõpuks on see tootlus ennast ära tasandanud," rääkis Lang.

Kui paljud eestlased investeerivad?

Eesti Pank avalikustab uue kuu algul eestlaste finantskäitumise suure uuringu tulemusi. Sealt tuleb välja tõsiasi, et väga vähestel Eesti peredel on iseseisev investeerimiskogemus – alla viiel protsendil on aktsiaid, veel vähematel on investeerimisfonde.

"Selle põhjal on näha, et Eesti peredel on väga vähe hajutatud finantsvara, need on enamasti deposiitides, hoiustes. Põhimõtteliselt ei teeni nad mingit tulu seal või teenivad väga väikest tulu ja see torkab silma võrreldes teiste euroala riikidega," rääkis Eesti Panga ökonomist Jaanika Meriküll.

Samas näitab uuring ka seda, et Eesti inimeste finantskirjaoskus on hea. Põhitõed, kuidas ja kuhu investeerida, aga ka fakt, et hoiusel oleva raha ei kasva, veel enam, inflatsioon sööb seda, on tegelikult inimestele hästi teada. Miks ollakse teoorias tugevad, praktikas aga mitte?

"Leibkonnad on väga riskikartlikud, kuskil 75-80 protsenti leibkondadest ei ole valmis võtma mitte mingisugusied finantsriske," märkis Meriküll.

Merikülli sõnul saab olema huvitav näha, mis nüüd hakkab saama. "Need praegused andmed ei kinnita küll kuidagi seda, et leibkonnad hakkaksid iseseisvalt investeerima riskantsematesse toodetesse. Ma arvan, et me näeme palju selliseid juhtumeid, kus raha jääb lihtsalt hoiusele seisma ja ei teenid märkimisväärset tulu," rääkis ta.

Nii Madis Müür kui ka Juhan Lang juhivad tähelepanu sellele, et tegelikult on investori tööpõld lai. Algaja jaoks on ka passiivsemaid võimalusi kui näiteks aktsiaturg.

Müüri sõnul on pensionikogujale kõige parem indeksifondid. "Põhimõtteliselt seda saab teha täiesti passiivselt, mina ei ole üle aasta enda pensionikontoseisu vaadanud. Las ta kasvab seal. Ta küll ajaliselt kõigub natuke nagu aktsiaturud ikka, aga vähemalt need ettevõtted enamuses ei kao kuhugi ära ja paljud neist kasvavad päris palju ja ajalooliselt on niisugune kümme, üksteist protsenti tootlust olnud," rääkis Müür.

Langi sõnul piisab enda harimiseks kahest-kolmest raamatust. "Investeerida sada eurot enda harimisse, lugeda nüüd raamatud läbi, investeerida lihtsalt indeksifondidesse võimalikult passiivselt, võimalikult väikeste kuludega ja võimalikult vähe, neid investeeringuid jälgida," ütles Lang.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: