Loomade põhjustatud liiklusõnnetuste arv on hüppeliselt kasvanud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Loomade põhjustatud liiklusõnnetuste arv on viimastel aastatel kasvanud kolmandiku võrra, näitab maanteeameti statistika. Maanteeametil pole siiski plaanis kõikidele riigimaanteedele loomatõkketarasid ja -ülepääse ehitada, sest see oleks liiga kallis.

Kuigi maanteede seisund muutub Eestis üha paremaks, kasvas If Kindlustuse andmetel eelmisel aastal loomadele otsasõitude arv 12 protsenti.

"Meie teed muutuvad järjest turvalisemaks, tehakse viadukte loomadele, oleks loogiline, et õnnetusi jääks vähemaks, aga tegelikult on tendents hoopis vastupidine," tõdes If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Martin Kukk.

Ta tõi näiteks Paide kandis asuva Ussisoo, kus metsloomad satuvad tihti teele.

Maanteaameti statistika näitab, et suurulukitega juhtunud õnnetuste arv on suurenenud aga lausa kolmandiku võrra.

"Kui varasemalt oli keskeltläbi 4000 õnnetust aasta kohta seotud suurulukitega, mille kohta valvetelefonile 1313 oli teatatud, siis nüüd viimasel, 2018. aastal oli see juba paeaegu 6000," kinnitas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk tendentsi.

Kõige ohtlikum on liiklus Tallinna ringteel, kus viimase viie aastaga on juhtunud 4,4 metsloomaõnnetust kilomeetri kohta, Tallinna-Tartu-Luhamaa maanteel on juhtunud 3,9 ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteel 3,5 õnnetust kilomeetri kohta.

Lüki sõnul ei tule laustarastust riigimaanteede ümber kunagi, sest see eeldaks ka loomade ülekäikude ehitust. Tänaseks on ehitatud Eestis kaks ökodukti Tallinna-Tartu maanteele ja kaks valmib tulevikus. Veel on kavandatud ühe ülekäigu ehitus Tallinna-Tartu ja teine Tallinna-Pärnu maanteele.

"Ulukitara niisama rajamine on odav, see on kuskil keskeltläbi 30 eurot jooksva meetri kohta, aga kui me lisame sinna juurde uluki läbipääsud ökodukide näol näiteks, siis see tõstab kohe hinna 30 eurolt tuhandele eurole ja enamgi, mis tegelikult on võrreldav juba müratõkete jooksva meetri hinnaga. Kuid meil on ju plaanis ehitada kõik põhimaanteed neljarajaliseks," lisas Lükk.

Neljarealised teed vaadatakse nende valmimisel üle koos ulukiekspertidega, kuid see ei tähenda tingimata nende tarastamist.

Loomatõkked on kohustuslikud vaid kiirteedel, mida Eestis ei ole ega tule ka neljarajaliste teedega.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: