29. sept. Kõigis lehtedes on lepingu tekst sees. Redaktsioonilt on see sile ja hästi formuleeritud. Natuke lai on aerodroomide küsimus – pole selgust, palju neid võib teha ja kas mitte ka keset maad. Garnisoni suurus baasides on jäetud kokkuleppe asjaks. Aga on hea, et selgesti on lubatud neid ainult baasides ja mitte üksikutes punktides ka maal korra kaitseks, nagu oli esimene ettepanek.

Ajaloolane Küllo Arjakas: Eesti ajakirjanduses avaldati info vastastikuse abistamise pakti kohta suurte pealkirjade all 29. septembril. Kuni selleni räägiti avalikkusele Eesti–Vene kriisist üsna vähe, mis mõistagi ajendas rahva seas kõige erinevamaid kuulujutte. Vaid 28. septembril teatati ajalehtedes lühidalt: "26. ja 27. septembril on Nõukogude Vene sõjalennukid korduvalt rikkunud Eesti Vabariigi neutraliteeti. Eesti valitsus on avaldanud selle vastu protesti."[1] Eesti võimuesindajate ja ametiisikute ning ajalehtede hinnangud pakti kohta esitati rõhutatult rahulikus ja NSV Liidu suhtes heatahtlikus toonis. Samas tonaalsuses pidas president Päts 29. septembri õhtul ka raadiokõne. Vaid Päevalehe peatoimetaja Harald Tammer seostas pakti sõlmimist otseselt 23. augusti Molotovi-Ribbentropi paktiga, tõstes esile MRP tohutut mõju kogu Läänemere ja Musta mere vahelises regioonis.

[1] Päevaleht, 28. september 1939.

Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):