Euroopa Parlament seostas totalitarismi kuritegude eitamise ja infosõjad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamine Moskvas 1939. aastal.
Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamine Moskvas 1939. aastal. Autor/allikas: Scanpix

Euroopa Parlament võttis eelmisel nädalal suure häälteenamusega vastu resolutsiooni totalitaarsete režiimide kuritegudest, milles juhitakse muu hulgas tähelepanu sellele, et kommunistlike ja natslike režiimide kuritegude tunnistamine ja teadvustamine on Euroopale oluline vastupanuks tänapäevases infosõjas.

"Totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ning kommunistlike, natsistlike ja muude diktatuuride toime pandud kuritegude tunnistamine ja teadvustamine Euroopa ühise pärandina on ülimalt tähtis selleks, et kindlustada Euroopa ja selle rahvaste ühtsust ning tugevdada Euroopa vastupanuvõimet tänapäevastele välisohtudele," öeldakse Euroopa Parlamendi resolutsioonis, milles rõhutatakse Euroopa ajaloomälu tähtsust Euroopa tulevikule.

Sel eesmärgil nõuab parlament ka "ühise mälukultuuri arendamist, mis aitaks hukka mõista möödunud aegade fašistlike, stalinistlike ning muude totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod ja oleks üks vahend, millega suurendada inimeste ja eelkõige noorema põlvkonna vastupanuvõimet tänapäeval demokraatiat ähvardavatele ohtudele".

Samas tehakse ka otsene viide Venemaale, mida nimetatakse "kommunistliku totalitarismi surimaks ohvriks" ja rõhutatakse, et "Venemaa kujunemine demokraatlikuks riigiks on pärsitud seni, kuni sealne valitsus, poliitiline eliit ja poliitiline propaganda jätkavad kommunistlike kuritegude "valgeks rääkimist" ja totalitaarse nõukogude režiimi ülistamist". Euroopa Parlamendi saadikud kutsuvad seetõttu kõiki Venemaa ühiskonnarühmi üles Venemaa traagilises minevikus selgusele jõudma.

Europarlament "peab äärmiselt murettekitavaks Venemaa praeguse juhtkonna püüdeid ajaloolisi fakte moonutada ja totalitaarse nõukogude režiimi kuritegusid valgeks rääkida ning peab neid katseid demokraatliku Euroopa vastu peetava infosõja ohtlikuks koostisosaks, mille eesmärk on Euroopa lõhestamine, ja kutsub seetõttu (Euroopa - ERR) komisjoni üles otsustavalt nende vastu võitlema," lisatakse resolutsioonis.

Kelam peab oluliseks parlamendi suurt toetust

Resolutsiooni ettevalmistamisel taustajõuna osalenud Euroopa Parlamendi kolme eelmise koosseisu saadik Tunne Kelam ütles ERR-ile, et europarlamendi nii tugev toetus - avalduse poolt hääletas 535 saadikut, vastu oli 66 ja erapooletuid 52 - annab sellele Euroopa Liidus suurema kaalu. "See on erakordselt hea saavutus uue parlamendi koosseisu kohta, kus väideti, et on palju populiste. Euroopa Parlamendi reolutsioonidel on kaalu siis, kui nad on tugeva häälteenamusega vastu võetud. Ja see on praegu fakt," rääkis Kelam.

Resolutsioonis kutsutakse Euroopa Komisjoni toetama teemakohaseid projekte ning kuna parlamendi toetus oli nii tugev, siis peaks see ka mõju avaldama, usub Kelam. Ta viitas Euroopa Parlamendi 2009. aasta resolutsiooniga algatatud Euroopa mälu ja südametunnistuse platvormile, mis koondab ja koordineerib kõikide diktatuuride ohvrite ja tegevuse uurimise projekte. "Kuid ta vaevleb rahapuuduses, sest Euroopa Komisjoni ei ole kümne aasta jooksul rahuldanud ühtegi tema taotlust abi saada. Nüüd on see väga tugevalt esitatud sõnum Euroopa Komisjonile," rääkis Kelam.

Eesti endise eurosaadiku sõnul on märkimisväärne ka see, et Euroopa Parlament suutis resolutsiooni koostada ja heaks kiita juba esimesel sisulisel töönädalal pärast suve, kui tööd alustav parlament kokku tuli.

Eestlastest neli poolt, Madison erapooletu, Toom puudus

Eestist valitud kuuest Euroopa Parlamendi liikmest Marina Kaljurand, Andrus Ansip, Urmas Paet ja Sven Mikser hääletasid resolutsiooni poolt, Jaak Madison jäi erapooletuks ning Yana Toom ei hääletanud, kuna oli haige ja istungil ei osalenud.

Madison selgitas, et üldiselt oli resolutsioon tema hinnangul õige, aga "tähelepanu juhtimine kommunismi-natsismi kuritegudele suudeti ära rikkuda päevapoliitilise propandaga". Madison tõi punktina, mis talle ei sobinud, välja järgmise osa resolutsioonist: "arvestades, et avalikult radikaalsed, rassistlikud ja ksenofoobsed rühmitused ja erakonnad õhutavad vihkamist ja vägivalda ühiskonnas, näiteks vihakõne levitamisega internetis, mis toob sageli kaasa vägivalla, ksenofoobia ja sallimatuse suurenemise".

"Küsimus on, et kes need kohutavad jõud on? Teatavasti on vasakäärmuslike jõudude poolt nimetatud tavalisi paremkonservatiivseid erakondi, kes üritavad takistada inimkaubandust ja massiimmigratsiooni, nendeks "rassistideks" ja "ksenofoobideks". Paraku selline retoorika devalveerib põhirõhku ajaloo kuritegude mäletamiselt," tõdes Madison ERR-ile.

Samuti tõi ta välja punkti, milles parlament "mõistab hukka ajaloo ümberkirjutamise ja natsidega koostööd teinud isikute ülistamise mõnes EL-i liikmesriigis ja peab äärmiselt murettekitavaks radikaalsete ideoloogiate üha laiemat tunnustamist ning fašismi, rassismi, ksenofoobia ja muude sallimatuse vormide uut omaksvõtmist Euroopa Liidus".

"Kas selle alla peaks kuuluma siis ka need mehed, kes sõdisid Eesti vabaduse eest kandes olude sunnil Saksa mundrit? Kas sellise punkti heakskiitmisega resolutsioonis peaksin ma salgama oma vanaisa panust võitlemaks bolševistliku okupatsiooni vastu?" küsis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitik.

"Kõigest eelnevast johtuvalt pidasin mõistlikuks jääda erapoolikuks. Kuna ma mõistan totaalselt hukka nii kommunismi- kui natsismi kuriteod, siis ei saanud ma resolutsiooni vastu hääletada. Samas ei saanud ka poolt olla eeltoodud põhjustel," tõdes Madison.

Toom kirjutas resolutsiooni vastuvõtmise järel sotsiaalmeedias, et ei oleks seda toetanud, kuigi selles on "mõistlikke asju". Tema hinnangul ei ole põhjendatud resolutsioonis toodud hinnang nagu propageeriks Venemaa praegune juhtkond seisukohta, et Teise maailmasõja tegelikud vallapäästjad olid Poola, Balti riigid ja lääneriigid.

Kelam: Resolutsioon võiks lähendada Ida ja Lääne vaadet ajaloole

Kelam meenutas seoses 19. septembril vastu võetud reolutsiooniga samateemalise Euroopa Parlamendi resolutsiooni vastuvõtmist 2009. aastal ning avaldas lootust, et see aitab vähendada lõhet Ida- ja Lääne-Euroopa erinevate vaadete üle ajaloole.

"Siiamaani segab praktilist poliitikat, ka Euroopa Liidu homset poliitikat asjaolu, et meil on erinev minevikukäsitlus. Läänes ei teata suurt midagi sellest, et pärast Hitleri lüüasaamist suurem osa Ida-Euroopast langes teise diktatuuri alla, mis ei olnud parem. Ja see on meid tegelikus koostöös ka lõhestanud ning on väga tõsine pidur, et Euroopa Liit saaks tõhusamalt ja ühtsemalt edasi liikuda," rääkis ta.

"Suur saavutus oli kümme aastat tagasi vastu võetud Euroopa Parlamendi resolutsioon "Euroopa südametunnistus ja totalitarism", mille üks algatajaid ma olin. Ja nüüd see resolutsioon on palju konkreetsem ja palju tugevam. Ta adresseerib ühte punkti, milles lääneriigid on siiamaani kõige passiivsemad olnud, kõige vähem huvi näidanud - see on lihtne asi, et Teine maailmasõda algas tegelikult kahe diktaatori kokkuleppega. Ja kuna nüüd äsja augustis oli Molotov-Ribbentropi pakti 80. aastapäev, siis ei saanud sellest kuidagi mööda minna," tõdes ta, lisades, et siiani on selle suhtes väga erinevaid arvamusi.

"Ja samuti tõdemus, et Nõukogude Liit mitte ei kasutanud MRP-d mitte selleks, et sõjast eemale jääda, vaid aktiivselt sõtta sekkudes, teostades agressiooni mitmete Ida-Euroopa maade vastu - Soome, Baltimaad, Poola, Rumeenia ja saades sellest tegelikult kasu," lisas ta.

Kelami sõnul jäi resolutsioonist seekord välja paragrahv, mis väidab, et tegelikult Stalin Hilteri liitlase ja koostööpartnerina aitas Hilteril 22 sõjakuud allutada Lääne-Euroopat, abistades teda materiaalselt nafta, teravilja, maakidega, aga samuti poliitiliselt, keelates näiteks Prantsuse ja teiste maade komparteidel osutada Hitlerile vastupanu. "Ja et mõlemad režiimid, nende põhiline poliitika oli maailmavallutus - Stalini salajane kõne poliitbüroo liikmetele paar päeva enne Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist oli väga selge - nimelt, et Nõukogude Liidu eesmärk on lääneriigid ja Hitler omavahel sõtta tõugata, lasta neil teineteist vastastikku nõrgestada ja siis Nõukogude Liit astub vahele ja kehtestab kõigis neis maades kommunistliku diktatuuri. See oli Stalini strateegiline plaan," rääkis Isamaa liige Kelam.

Lisaks sisladab tänavune resolutsioon ka üleskutset viia totalitaarsete režiimide kuritegudest rääkimine kõikide Euroopa Liidu koolide õppekavadesse. "Ning me seostame ühise mälukultuuri ja ühise ajalookäsitluse, kui me selleni jõuame, tänapäeva vastupanuvõimega demokraatiat ähvardavatele ohtudele. See tähendab, et minevik ei ole lihtsalt minevik, vaid ühine minevikukäsitlus annab meile jõudu ja potentsiaali, et demokraatiat ohustavatele ohtudele tänapäeval vastu astuda," selgitas Kelam.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: